Viha

Kas vihane olles võid olla päevi vait ja sõbraga mitte suhelda? Või tõuseb vihastades käsi ja viskab uue serviisi vastu põrandat? Või tõmbad hoopis hinge ja loed kümneni, enne kui oma tunnetele voli annad? Viha tabab meid reaktsioonina väliskeskkonnast tulevale, see võib olla hävitav või hoopis uut indu anda, näiteks sportlikku viha tulemus on ju hoopis positiivne väljund. Viha on probleem, kui vihastad iga pisiasja peale, ärritud kergesti ning tihti mõistad alles hiljem, et oled vihahoos hoolimatult sõnu loopinud.

Kas vihane olles võid olla päevi vait ja sõbraga mitte suhelda? Või tõuseb vihastades käsi ja viskab uue serviisi vastu põrandat? Või tõmbad hoopis hinge ja loed kümneni, enne kui oma tunnetele voli annad? Viha tabab meid reaktsioonina väliskeskkonnast tulevale, see võib olla hävitav või hoopis uut indu anda, näiteks sportlikku viha tulemus on ju hoopis positiivne väljund. Viha on probleem, kui vihastad iga pisiasja peale, ärritud kergesti ning tihti mõistad alles hiljem, et oled vihahoos hoolimatult sõnu loopinud.

Vihaga seostatakse tavaliselt kõike negatiivset ning enamasti ongi vihastamine destruktiivse väljundiga ning tagajärjeks negatiivse energia poolt tekitatud meelehärm ja jõuetustunne. Kuid samas on võimalik ka oma viha nii suunata, et see oleks vabastav, motiveeriv ja aitab ehk kaasa enesekindluse kasvule. 

Tihti on inimesed oskamatud vihaga ümberkäimisel, sest hetkeolukorras lihtsalt kaob ratsionaalne mõtlemine ja kõik toimub instinktide ajel. Me oleme õppinud ja teame, et viha tundmine on halb ja ebasobiv. Püüdes oma viha väljendada, on naised tihti need, kes kasutavad selleks väljendamiseks manipulatsiooni ja passiv-agressiivset stiili. Mõlemad on väga ebatervislikud. Viha võib aga laadida uue energiaga ja olla ergastav ning panna meid isegi tundma võimukatena.

Oma positiivses vormis võib viha aga olla konstruktiivne abivahend ellujäämiseks. See on loomulik ja vajalik reageering hädaohule ja üleastumistele. Viha annab hoogu meie füüsilisele vastupanuvõimele ning toidab emotsionaalset energiat. On väga oluline märgata emotsiooni, füüsilise ilmingu ja käitumisele mis järgneb.

Kui koged ohtu, vabastab aju teatud keemilisi ühendeid, mis põhjustavad vihahoogu. Samal ajal saadetakse kehasse signaal olla valmis võitluseks. Reaktsioonid on vaistlikult agressiivsed. Kui me lubame oma instinktidel ennast täielikult juhtida kõrgendatud erutuse ajal, reageerivad meie mõtlemine ja loogika keskused palju aeglasemalt kui tunnete pool. Et ratsionaalne vastus löögile pääseks, on vaja rahuneda – lihtsam öelda, kui teha. Kui me eraldame vihatunde selle väljendamisest, suudame me ka kontrollida tulemust. 

Viha tüübid

Viha väljendus võib varieeruda liikumisvõimetuks tegevast pingest, kui tunned ennast tuima ja tundetuna, hauduva vaenulikkuseni või ootamatust vägivaldsusest salakavala kättemaksuplaanini.

Sellest lähtuvalt võib ka inimesi jagada kolme tüüpi: passiivselt agressiivsed, agressiivsed ja need, kes oskavad end adekvaatselt kehtestada.

1. Passiivselt agressiivsed. Naiste lemmikväljendus ehk ongi vaikimine või kurjade pilkude saatmine. Samas ka kuulub sellise käitumise alla konfliktide vältimine ja ennast ohvrina tundmine.
2. Agressiivsed. Ohustavad ja hirmutavad inimesi, karjuvad ja vannuvad, keelduvad kuulamast. Enesekindlad.
3. Otsekohesed, kindlad aga samas õiglased, seavad selged isiklikud piirid, on paindlikud ja andestavad.
Kuidas vihaga hakkama saada?

– Ära keela endale viha tundmist ja vihastamist.
– Õpi andestama. „Minna-laskmine“ on üks hea ravim, sest see hoiab kokku energiat, mida raiskaksime vihkamisele. Andestamine ei tähenda, et peaksid juhtunule läbi sõrmede vaatama, kui miski sind haavas.
– Viha füüsiline väljaelamine kellegi või millegi peal aitab küll vabastada kogunenud energiat, kuid see on sobiv ainult siis, kui oled ise füüsiliselt ohustatud. Vastasel juhul põhjustad vaid valu, kaotust ja usaldamatust.
– Väljendamata viha võib kaasa tuua patoloogilisi väljendusi – võid tõmbuda enesesse, mis omakorda võib viia depressiooni või haigeks jäämiseni. Õpi oma tundeid ära tundma ja väljendama pigem varem kui hiljem.
– Õpi tundma ennast ja mis sind mõjutab. Tea oma isiklikke õigusi, nii saad seada vajalikud piirid.
– Tegele sügavate haavadega minevikust. Mõtle, millised emotsioonid on seotud haiget- ja vihatekitavate mälestustega. Me ei saa muuta minevikku, aga me saame muuta oma suhtumist sellesse.
– Tee nimekiri inimestest, kelle peale vihane oled. Otsusta võtta ka nende suhtes positiivne kurss.
– Õpi lõõgastuma meditatsiooni ja visualiseerimise kaudu.
– Muuda oma mõtteviisi. Vihasena oleme tihti liiga dramaatilised. Luba endale aega ratsionaalsel poolel välja tulla. Loogika seljatab viha. 

 /Kelli Kuldma/