Reklaam sulgub sekundi pärast

Kui tähtis on partneri valikul tema perekond?

Kui tark naine oskab partneri valikul vaadata ja hinnata ka seda, millised on mehe suhted oma perekonnaga, siis kuidas vaatavad mehed naisi nende perekonna perspektiivist?

Kas seda ka oma tulevase kaasa valikul arvesse võetakse, liiatigi kui partner ei olegi ehk nn “täiuslikust” perekonnast?
Ei saa ju jätta tähtsustamata teise poole perekonda, sest arvestades Eesti väiksust, peame me paratamatult varem või hiljem oma partneri perekonnaga kokku puutuma. Järelikult on see üsna oluline. Kui elaksime Ameerikas, siis võiks ehk isegi lubada endale võimalust naine maa teisest otsast koju tuua lootuses, et heal juhul aastas korra peab tema perekonda taluma. Kuid Eesti on väike, Tallinn veel väiksem ja seda tähtsam on see, et ka partneri perekonnaga oleks läbisaamine hea. Inimesed elavad lähestikku ja miks siis mitte hea perekondliku läbisaamisega ka oma suhte kvaliteeti tõsta.

Üks esimesi mõtteid, mis minul pähe tuleb tüdrukut kohates on see, kuidas ma teda oma vanematele tutvustan? Tundes oma vanemaid ja teades nende oskust vajalikul hetkel “diplomaatiliselt korrektne” olla, tean ma üsna hästi, millal neile midagi meeldib ja millal nad on lihtsalt viisakad. Muidugi on nad mõistlikud inimesed ja ei soovi mulle teha ettekirjutusi oma partneri valikul. Neid tundes ei tahaks ma siiski lasta tekkida olukorda, kus ma näen, et nende silmad järjekordset “barbiet” koju tuues üldsegi mitte sama särama ei lähe kui minul. Aga mina tahan, et nad oleksid minu tüdrukust vaimustuses! Kaldun arvama, et mehena läheb mulle vist tõesti rohkem korda see, kuidas tüdruk minu vanematele meeldib kui see, millised on tüdruku suhted oma ema ja isaga. Pigem kujutaksin ma ennast vajadusel ette isegi lepitaja rollis, kui tüdruk oma vanematega piisavalt hästi läbi ei saa. Samas ei arva ma, et mehed tüdruku vanemaid ja nende täisväärtuslikku olemasolu üldse ei tähtsustaks. Kas pole romantiline mõelda mitme sugupõlvevahelisele harmooniale, mis võiks olla - ühised sünnipäevad, grilliõhtud, puhkused ja kalalkäigud. Muidugi, kes meist ei unistaks täiuslikust perekonnast, kuid reaalsus on tihti midagi muud.

Hea muidugi, kui valida on vaid kahe perekonna vahel, aga mis saab siis, kui koos peavad eksisteerima rohkem kui kaks perekonda? Sageli on ühel partneril ka eelmistest abieludest jäänud suhted oma partneri vanemate ja lastega ning miks mitte ka eks-partneri enesega. Päris huvitav oleks teada, kuidas esimesel koolipäeval need isad, kellel lapsi mitmest abielust, logistiliselt oma käigud käidud saavad, ilma seejuures kodusõda tekitamata – sest suhtlema ju peab ning lapsed on tähtsamad kui purunenud suhted. Seda võiks küll pidada vist juba suhtlemise kõrgemaks pilotaa