Reklaam sulgub sekundi pärast

UUS! Maria: Kuidas kõik algas

Sel hommikul, umbes nii kaks nädalat tagasi, äratas mind mobiiltelefoni helin. „Damn, ma ei jäta ju kunagi helinat ööseks peale. Kes võib mulle nii vara helistada? Äkki on Riksil igatsus peal? Või äkki on Monna juba kohal, kes pidi mulle mingeid USAst toodud soodsaid hilpe näitama tulema?“, olid mu esimesed mõtted. Olin sel ööl kella neljani pidutsenud ja sealt edasi kella seitsmeni kodus nutnud. Uhh, oli alles öö :).

Sel hommikul, umbes nii kaks nädalat tagasi, äratas mind mobiiltelefoni helin. „Damn, ma ei jäta ju kunagi helinat ööseks peale. Kes võib mulle nii vara helistada? Äkki on Riksil igatsus peal? Või äkki on Monna juba kohal, kes pidi mulle mingeid USAst toodud soodsaid hilpe näitama tulema?“, olid mu esimesed mõtted. Olin sel ööl kella neljani pidutsenud ja sealt edasi kella seitsmeni kodus nutnud. Uhh, oli alles öö :).

Kõik sai alguse sellest, et läksime Riksiga nädal enne seda lahku. Õigemini tema jättis mu maha teise naise pärast. Või siiski on vist õigem öelda, et mina jätsin tema maha, kuna ta oli liiderlik jobu, kes juhuslikult põrutas mu koolikaaslast ja kes ütleb, et kui mu armastus on puhas ja siiras, siis ei peaks ma tundma armukadedust. Vot ei ole minu teadvus sedavõrd arenenud, et sel viisil armastada. Mu kaine mõistus ütleb, et maailm on mehi täis ja kuskil on üks selline, kelle pärast ei ole vaja kogu aeg kannatada. Pealegi ei ole mu meheleminekuga kiiret. Ma olen 25, haritud, tubli ja ilus, vastu suve lisaks ka vaba ja vallaline- elu algab täna!

Lahkumineku algus oli kerge, aga peale seda otsust hakkasid teisedki halvad asjad minuga juhtuma - ma olin samaaegselt jäänud töötuks, kodutuks ja mehetuks! Kolisin Riksi juurest suure rõõmuga seksikasse kesklinna 1-toalisse korterisse, mis kuulub mu Stockholmis elavale sõbrannale, aga paar päeva hiljem sain teada, et ka tema on tööst ilma jäänud ja tuleb 1.maist tagasi Eestisse ning vajab oma korterit. Täielik ebaõnn ja aina hullemaks läks. Töötasin ühe maineka ajakirja juures ja enne katseaja lõppu öeldi mulle töö üles. Olin sõnatu, sest mulle meeldis see töö väga. Lisaks kõigele sellele igatsen ma aeg-ajal Riksi järgi- olen lihtsalt harjumuste ohver, ei muud. Minu vaimne seisund on täiesti labiilne: kord mõtlen, kui mõttetu mees ta oli, ja siis jälle tulevad meelde need ilusad hetked minevikust. Eriti õhtul, kui üksi voodis olen või kuskil klubituuril teisi veelgi mõttetumaid mehi näen.

Aga nüüd aitab sellest - tõmbame Riksi teemale joone peale: ta on liiderlik, ta tegeleb kahtlaste asjadega, tal pole haridust, ta on liiga ilus ning seksikas mehe kohta, kes suudaks olla truu ning tagatipuks ei puutu ta üldse asjasse. Vaatamata sellele, et ma oma uue elu blogi esimesed viisteist rida temale pühendasin, võin ma täna Riksile öelda vaid üht: I am soooo over you! 

Ja nüüd siis sellest telefonikõnest, mille ma reede hommikul kell 10 sain…. Ei, see ei olnud Riks ega ka mitte Monna. See oli palju  parem kõne, mis lõi mu mõistuse ja tundeelu selgeks ja kinnitas, et kogu see viimaste nädalate jama oli hädavajalik selleks, et mu uus ja  palju parem elu saaks alata.  Helistajaks oli mu sõbranna Triin, kes ütles, et ta leidis mulle töö. Töö olevat justkui mulle loodud - eeldab head inglise keelt, suhtlemisoskust ja osavat sulge.  Ainus imeväike takistus on see, et töökoht ise asub Hispaanias Marbellas. Sõbranna tuttavad on juhtumisi Costa del Soli populaarse online meelelahutuslehe I-marbella.com omanikud, kes talle olid juhuslikult vihjanud, et otsivad sinna Eestist tublisid inimesi tööle, ning sõbranna oli muuseas maininud, et teab ühte ideaalset kandidaati, mille peale omanikud kohe minuga kohtuda soovisid. Minu tööks saaks olema seltskonnauudiste kogumine, kirjutamine ja toimetamine - seda kõike inglise keeles. Pean suhtlema kuulsustega, tegema intervjuusid, käima privaatpidudel, ööklubides, randades ja spordivõistlustel. Töö algab 1.maist, ehk siis selleks ajaks pean ma kolima Hispaaniasse elama ning omandama ka hispaania keele algteadmised :). Hm, kuupäev oli siis 2.aprill ja töö algusaeg on juba 1.mai? Mul on aega neli nädalat hispaania keele õppimiseks? Kõlab see teile justkui mission impossible? Mulle mitte. Mulle, kes ma just jäin ilma kõigest, kõlas see nagu lotovõit, mille kättesaamiseks pean vaid oma kadunud ID-kaardi üles leidma.

Ühesõnaga, peale Triinu kõnet olin ma täiesti kindel, et ma lähen ja saan nende omanikega kokku, ma meeldin neile, nad usuvad minusse, ma saan selle töö ja saan sellega ka ideaalselt hakkama. Kõik märgid viitasid, et viimastel sündmustel oli oma põhjus ja saatus on kogu aeg minu poolel olnud. Triin leppis mulle omanikega esmaspäevaks kokkusaamise. Mul oli jäänud täpselt kolm päeva ja 3 tundi, et õppida pisut hispaania keelt, et siis tööintervjuul vastata „ Si, un pocito“, kui nad küsivad, kas ma ka hispaania keelt räägin. Haarasin riiulist vana väikese hispaania keele sõnaraamatu,  mille kinkis mulle mu ema, kui sõitsin kunagi ammu Tenerifele, oma elu esimesele soojamaareisile.

Nagu te juba arvata võite, siis ma selle töö ka sain! Aga kuidas see kõik juhtus, kuidas mu hispaania keele õppimine sel nädalavahetusel edenes ning kuidas ma üldse siia Buduaari kirjutama sattusin, sellest juba järgmisel nädalal!

Hasta Luego!
Maria