Buduaari veerg: Vähem vägivaldset meediat

Iga õhtu tulevad televiisorist sõja või muud tapmisfilmid. Teleka ette naelutatud nüriks muutuv pilk ei küsi enam mingi hetk endalt, miks ta selliseid filme vaatab ja mis need talle annavad? Küsisin ühelt tuttavalt miks ta iga õhtu selliseid filme vaatab? Ta vastas, et see lõõgastab ja aitab puhata. Ma ei mõista küll eriti kuidas aitab noa kopsu löömine või jalaga makku virutamine kellelgi puhata? Võibolla on siis tõesti elutempo nii kiire, et päeval tehtavad toimetused on veel hullemad kui jalaga kõhtu virutamine?

Olen pannud tähele, et peale mõne tempoka actionfilmi vaatamist muutuvad inimesed ka oma lähedastega kurjemaks ja sõnakamaks, öeldakse julgelt teisele halvasti, sest filmis ju oli ka nii! Ju siis ühiskond aktsepteeribki sellist käitumist?

Vägivallafilmide mõju on aga tõsisem kui pundar halvasti öeldud sõnu oma lähedastele. Need ajendavad noori jubedatele tapatöödele nagu äsja Soomeski toimus. Soome koolimõrvar ütles ise internetis, et talle meeldivad vägivaldsed filmid nagu Matrix.

Vägivaldsed filmid pidid aitama inimestel toime tulla teadmisega oma surelikkusest. Kui nad päevast päeva end vägivaldsete filmidega harjutavad, on neil kergem mõista, et ka nemad surevad kord. Üks hetk on kõik nii üle käte, et ei tundugi enam üle mõistuse võtta kätte püss ja minna rahva sekka kõmmutama.

Kui inimene näeb ussi, siis ehmub ta esmalt ja tõmbub eemale. Kui inimene töötab näiteks loomaaias ja on ussidega igapäevaselt harjunud, ei karda ta neid enam ja reaktsiooni ei toimu. Sama on ka vägivallaga. Kui inimene näeb harva mõnd koledat filmi, tekib temas hirm ja tülgastus, kui ta vaatab neid filme tihti, siis harjub ta nendega ära ja mõne aja pärast ei toimu enam hirmu reaktsiooni.

Paljud vanemad, kes on keelanud oma lastel julmad multikad, filmid ja arvutimängud, on avastanud, et nende laps on äkki muutunud lahkemaks, sõbralikumaks ja meeldivamaks suhtlejaks kui enne. Laps polegi suurest inimesest nii palju erinev. Vaatan seda kasvõi oma mehe pealt, kui ta pole mõnda aega televiisoriga sõprust teinud, on ta mõtted palju siiramad.

Alabama ülikooli teadlased korraldasid uuringu, kus näitasid ühele grupile õpilastest 4 päeval vägivaldseid filme, teisele grupile sõbralikke filme. Mõned päevad hiljem saadeti õpilased vestlusele. Need, kes olid vaadanud vägivaldseid filme, olid vestlusel äkilised, vaenulikud ja närvilised. Need, kes vaatasid häid filme, olid sotsiaalsed ja rahulikud. Seega, vägivaldsete filmide mõju kestis veel mitu päeva pärast filmide vaatamist. Kas pole kohutav mõelda, et osad inimesed vaatavad iga päev selliseid filme ning on seega ehk iga päev selles närvilises ja vaenulikus tsüklis?

Minuarust võiks inimesed oma ajaga üleüldse midagi paremat teha kui vägivaldseid filme vaadata. Kas ei tunduks maailm pisut parem paik, kui selle asemel et koledat ja nüri filmi vaadata, minna oma sõbra või partneriga kohvikusse, jalutama, loomaaeda, veekeskusesse, masaaźi, kokanduskursustele, keeleõppetundi, observatooriumisse, botaanikaaeda, kirikutorni linnavaadet vaatama, kontserdile või tantsima? Variante on ju palju, tehke kasvõi koos õunakooki, sellest saab ka rohkem positiivseid emotsioone kui mõnest julmast filmist. Mängige malet, kabet, kaarte, lauamänge või minge ostke endale sekspoest huvitavaid asjandusi.

Kui peab just midagi telekast vaatama, siis on olemas ka harivaid ja sõbralikke filme. Vaatasin hiljuti ühte hästi armast ja sõbralikku filmi, mille nimi oli „Hea aasta”. Seal mängis Russel Crowe ja puha.... Palju on sõbralikke filme, mis jätavad pärast vaatamist inimese sisse head emotsioonid. Veel üks tore film oli „Pingviinide marss”, mis on tõesti südamlik ja kaasahaarav film kentsakatest pingviinidest. Igal juhul alternatiive vägivaldsetele filmidele ON alati!

Vägivaldsed filmid põhjustavad ärevushooge, unetust, füüsilist vägivalda, depressiooni. Milleks lasta endasse kurjust ja nakatada seda edasi teistele kui võiksime olla head ja sõbralikud ning kanda seda headust ka oma lähedastele ja sõpradele edasi. Pole mõtet öelda, et „ega MULLE ju need filmid nii ei mõju, ma vaatan neid ainult huvi, tehniliste lahenduste, süźee, lemmiknäitleja vms pärast”. Fakt on fakt- vägivaldsed filmid teevad inimesi ebastabiilseks ja kurjaks, ärme ole sellised!

Kadri Tulev
[email protected]