Kristi: Neljakümne aastaselt sain lubada endale esimese välisreisi

Töötan juba aastaid toidupoes Selver. Viimased kümme aastat olen pidanud kahte töökohta. Päeval olen toidupoes müüja ja õhtul käin koristamas. Kasvatan kahte teismelist last ja ega meie kolme pealt minu kesisest palgast iga kuu lõpus midagi suurt järgi jää. Pingutame selle raasukesega kuidagi hakkama saada. Üür on makstud, puhtad riided seljas ja toit laual. Priiskavalt me muidugi ei ela. 

Varakevadel arutasime tütrega, et sel suvel peaks proovima reisile minna. Ei mina ega mu lapsed ei ole Eestist mitte kunagi väljaspool käinud. Pole olnud lihtsalt raha. Panime iga kuu kõrvale ja augustiks oli meil koos väike taskuraha. Mõtlesime, et kuhu minna. Soojamaa reisi polnud mõtet vaadatagi, sest meie kogutud rahast oleks piisanud vaid üheks lennukipiletiks. 

Vend ütles, et ta oli hiljuti käinud Lätis väikese eelarvega ja temal ja ta perel oli seal väga tore. Rannad on ilusad ja elu odav.

Ostsin kolm bussipiletit Lätti ja alustasin oma lastega selle aasta augustis oma esimest välisreisi. Saan sel sügisel nelikümmend ja mõtlesin, et uskumatu - ma olen elanud nii palju aastaid vabas Eestis, kus riigipiirid on valla, aga majanduslikult olen sellises seisus justkui oleksin ma vanglas.

Igal juhul oli Läti reis vapustav. Kui lõbustusparki pole ma oma lapsi juba aastaid viinud, sest ühe atraktsiooni hind on 3-4 eurot ja mul on kaks last, kes tahavad minna mitte ühele lõbusõidule vaid kindlasti mitmele - siis pole selline väljaminek lihtsalt mõeldav. Läti lõbustuspargis maksis üks lõbusõit aga 80 euro senti. 

Ma ei ole oma lapsi kunagi vist nii õnnelikena näinud kui seal lõbustuspargis. Ja mina ise olin ka, sest ma ei pidanud esimest korda elus muretsema kui palju meil rõmu tundmiseks raha kulub. 

Toidud olid Lätis odavad ja kolmekesi saime korralikult söönuks kümne euroga. Kusjuures mõnes kohtades sain selle raha eest endale isegi klassikese veini lubada, mida ma Eestis väljas käies kunagi ei tee.

Ööbimine maksis 17 eurot ja ma ei kujuta ette, milline peaks olema see Eesti hotell, mis sellise hinnaga tube annaks. Lätis oli meil aga täiesti normaalne tuba kolme voodi ja puhta dushiruumiga. 

Kui mul kunagi peaks veel raha tekkima, siis lähen kindlasti uuesti Lätti. Reisimine on tore ja minusugusel vaesel inimesel ei tasu minna kaugele meeletute summade eest luksust otsima - kui siinsamas lähedal on võimalus nii hästi ja odavalt puhata. Soovitan seda teistelegi!

Neljakümne aastaselt esimest korda välisreisile minna võib tunduda küll paljude jaoks imelik- aga mina arvan- et parem hilja kui mitte kunagi. Nüüd saan taas algavale talvehooajale vast vaadata ja on põhjus, miks taas raha koguma hakata.

Buduaarile Kristilt

PS! Kui sul on oma lugu rääkida, siis saada see aadressile [email protected]. Avaldatud loo eest honorar €10.