Kuidas saavutada muredevabam elu?

Meie oskus asjade pärast muretseda saab alguse päevast, kui me sünnime. Alguses me  muretseme sellepärast, et meid ikka toidetaks ja armastataks. Millalgi tulevad mured seoses vistrikega ja esimese armastusega, sealt edasi kooli-ja karjäärimured. Mida vanemaks saad, seda suuremaks läheb murekoorem. Vahest juhtub ka seda, et kuigi probleem on lahendatud või ei sõltu otseselt meist, jätkame selle pärast muretsemist. Meil on muretsemine ju veres.

Pane paika prioriteedid
Ära kohtle sama tõsidusega väikeseid ja suuri probleeme. Kaalu enne läbi, kas mure on ikka eluohtlik sulle või sinu kallitele inimestele. Kas sellest murest sõltub otseselt sinu emotsionaalne või materiaalne seisukord?  Kui ei, siis lahterda see ebaoluliste probleemide hulka. See võib olla küll mure, aga see pole maailma lõpp. Sina ja su lähedased on endiselt terved ja õnnelikud ning neil on leib laual ja katus pea kohal, mis on ka peamine.

Hinda riski
Mure tekib liigsest ohutundest, et midagi halba võib juhtuda, kui sa midagi ette ei võta. Kui sa nii kangesti tahad midagi ette võtta, siis mõtle läbi, mis on kõige hullem, mis sind hirmutab ja mõtle välja sellele lahendused. Seejärel jäta kogu mureteema oma mõttemaailmast välja. Kui halvad asjad juhtuvadki, siis oled sa nendeks ette valmistunud. Kui ei juhtu, saad koheselt mure peast välja visata.
Küsi endalt, mis on kõige kohutavam asi, mis võib juhtuda? Kui suur on tõenäosus, et see juhtub? Enda rõõmuks avastad, et enamus muresid saab lahterdada „ suhteliselt väike tõenäosus” kategooriasse.

Ole realistlik
Me elame ühiskonnas, millel on äärmiselt kõrged nõudmised. Meid on õpetatud tahtma ja saama kõike ja kohe ning kõik peab olema täiuslik. Aga elu ei ole kunagi selline -  mis parata. Lepi sellega ja sul on poole vähem muresid.  Kui sead endale ebareaalseid eesmärke nii pere, karjääri kui välimuse suhtes, siis eladki pidevas stressis. Lepi sellega, et kõik ei pea olema täiuslik. Kõik ei saa olla täiuslik,  ja see on täiesti normaalne. Halvad asjad ikka juhtuvad mõnikord, aga sa suudad sellega elada ning sellest üle olla. Inimene on tegelikult tohutult vastupidav ja elatakse üle ka väga hulle asju.

Rohkem tegusid, vähem analüüsi
Muretsemine saab alguse järmisest:
• sina saadad oma mõistusele info, et oled millegi pärast mures;
• sinu mõistus võtab selle info vastu ja pakub välja mingid lahendused;
• sa hakkad muretsema;
Vahest võib muretsemisest kasu olla ja see paneb sind tegutsema õiges suunas. Teinekord sa vaid muretsed selle pärast mida teha, aga sa ei võta olukorra muutmiseks midagi ette. See on ka kõige hullem lahendus, kuna su mõistus tuletab sulle probleemi pidevalt meelde ja sa ei saa lõdvestuda. Seetõttu võib just tegustemine probleemi lahendada. Seega võta vastu mingi otsus ja tegutse! Aga pea meeles, et isegi see on otsus, kui sa otsustad asju rahulikult ja pikalt läbi seedida ning esialgu mitte midagi ette võtta.

Unusta mineviku mured
Kui sa oskad leppida asjadega ja neid minevikku jätta, siis see on väga suur asi, et sinu elu lihtsamaks muutuks. See vähendab sinu väiksemate muredega seotud emotsioone, milleks on viha, kahetsus ja süütunne. Pea meeles, et minevikku ei saa muuta, kui sead endale positiivse eesmärgi, sest siis omad sa kontrolli tänaste olukordade üle ja muudad oma elu paremaks. Kasuta oma mineviku kogemust selleks, et tulevikus õigemaid otsuseid langetada.

Ära lase muredel juhtida oma elu
Kui sind koormab mure mingis eluvaldkonnas, siis see kandub kogu sinu elule. Et sinu töömured ei kanduks koju ja sõprade hulka, pööra tähelepanu asjadele, mis on  hästi ja toida oma meeli meeldivate asjadega ka probleemsetel aegadel. Kõik ei saa kunagi halvasti olla. Lähtu asjadest, mida sa saad muuta ja ära lase end mõjutada asjadel, mis ei sõltu sinust. Kui sind koormavad töömured või oled väsinud lastega kodusistumisest,  võta endale iga nädal üks pärastlõuna, mille pühendad vaid iseendale. Tee midagi lõõgastavat - loe pargipingil raamatut, luba endale üks rahustav massaaz, lõhnastatud vann või mine sõbrannadega kohvikusse.

Jälgi oma tervist
Kui sa oled haige, siis on palju raskem ratsionaalselt murede lahendamisega tegeleda. Kui sa sööd mures olles rasvast ja magusat toitu, mis sisaldab  vähe vajalikke toiteaineid, võib see hoopis suurendada sinu erutust. Ka halb dieet tõstab veresuhkrut ning see kokkuvõttes soodustab stressi teket. Alkohol ja kofeiin võib jälle omakorda sinu organismi ülestimuleerida ning  kui arvad, et suitsetamine rahustab närve, siis eksid rängalt. Vastavalt uuringutele ( Mental Health Foundation)  on suitsetajatel mittesuitsetajatest 16 korda suurem tõenäosus paanikahoogude ohvriks langeda. Täida oma mõistus hoopis positiivsete mõtetega, inimeste ja kohtadega, mida sa armastad isegi siis, kui see on  vaid fantaasia. Vaid nii saad anda oma ajule muredevaba hingamise.

Buduaarile Steffi Kallaste