Lootust ostes

9 kommentaari

Üldiselt ma ei kuulu nende naiste hulka, kellel on iga võimaliku poe kliendikaart rahakoti vahele pressitud ja kes siis ükskõik kus, ükskõik millisest poest midagi ostes alati oma kliendikaardipaki letile kallab, et sealt kümme minutit õiget kaarti otsida.

Üldiselt ma ei kuulu nende naiste hulka, kellel on iga võimaliku poe kliendikaart rahakoti vahele pressitud ja kes siis ükskõik kus, ükskõik millisest poest midagi ostes alati oma kliendikaardipaki letile kallab, et sealt kümme minutit õiget kaarti otsida.

Mõned kliendikaardid on siiski ka minul. Näiteks paari spordipoe omad. Ja nüüd ma saan iga nädal vähemalt ühelt spordipoelt allahindluste teatega SMSi. Aga inimesed ei osta dresse ja tosse enam sellest hoolimata. Nagu enam ei osteta ka autosid ega kortereid. Suur oli aga minu üllatus, kui avastasin, et hinda on läinud hoopis teistmoodi kraam ja sellele juba allahindlust ei tehta.

Minu heade emotsioonide otsirännakud on mind ikka aeg-ajalt kummalistesse kohtadesse viinud. Seni ei ole ma aga saanud öelda, et oleksin kohanud päris inglit või kedagi, kelle võimuses oleks ära vahetada minu aura. Sellistest võimetest me loeme tavaliselt raamatutest ja raamat lubab alati inimestele ja asjadele juurde mõelda omadusi, mida neil tegelikult ei ole. Me kõik ju teame, et mänguasjad tegelikult ei räägi ja mööbel ei tantsi ja inimesed ei oska lennata. Keset igasuguseid kõikvõimalikke langusi tuleb välja, et meeleheitest vaevatud täiskasvanud hakkavad siiski lendavatesse vaipadesse ja teistesse muinasjuttudesse uskuma.

See avastus algas ühel kolmapäeva lõunal kutsega kuulama loengut indigolastest, kristall-lastest ja auratransformatsioonist. Potentsiaalse tulevase emana mõtlesin, et lastest võiks ju kuulata küll. Iial ei tea, kust mingi põneva mõttetera või uue huvitava kasvatusteooria võib leida, mida hiljem oma ristitütre peal tema vanemate teadmata katsetada, näiteks … Sellest aura-värgist ma ei olnud midagi kuulnud. Mul on aga õnn omada põhjalikku sõbrannat (kes ühtlasi mind ka seda loengut kuulama kutsus), kes tegi mõne tunniga sel teemal küllaltki korraliku uurimustöö.

Me saime teada, et nelja tuhande viiesaja krooni eest pakutakse auratransformatsiooni, mis peaks väljavahetatud aura omaniku õnnelikuks tegema. Aga iga algus on raske, paar tuhat krooni korra eest tuleb veel oma uut aurat tasakaalustada (keegi ei tea, kui mitu korda) ja kui lõpuks oled oma maise vara investeerinud, töölt ära tulnud (mis tundus auratransformatsiooni-teemalisest foorumist leitud jutu põhjal protseduuri eeldus või vähemalt range soovitus olevat), siis saad õnnelikuks. Rikkaks ja terveks ja õnnelikuks.

Loengu küsimustele mõeldud osas julges minu kaaslane küsida, miks sellise maailmaparandusliku missioonitöö eest nii meeletut pappi küsitakse. Lektor pani küll pahaks, et keegi julges rahast rääkida, aga vastuseks saime, et kuna meiesuguste teise- või kolmandadimensiooniliste inimeste päästmine ja aitamine on ikkagi väga suur töö, siis töö eest tuleb ka tasu saada. Minu isiklikuks ülemiseks piiriks oli meie kiilaspäise (ja mitte mingeid soenguvalikut toetavaid ehteid või aksessuaare omava) naislektori väide, et pensionärid ei peagi endale hilpe ostma, auratransformatsioon on palju tähtsam ja elulisem. Sest pensionärid on kõvad šoppajad, iga nädal uus Gucci? Ja hirmutavalt vähe oli neid, kes kogu teemasse meie kombel sarkasmi või irooniaga suhtusid. Veel hirmutavam oleks mõte, et ka tegelikult on nii paljud inimesed sellelaadse ajupesuprotseduuri läbinud, kui see naisterahvas väitis. Põhiliselt teismelised ja pensionärid.

Vastab tõele, et me kõik ostame lootust. Iga päev. Seda nii kortsuvastaseid kreeme näkku määrides kui ennast tselluliidimassaaži kirja pannes. Ja mis siis, et lõpuks aitab lihtsalt hea niisutaja või dieet kombineeritult trenniga. Kui lootus maksab paarsada krooni kaartidelt loetud helge tuleviku kujul, ma ei pahanda, ummikust tuleb end välja aidata. Eks horoskoopki on loodud lootuse jaoks – hea on ju lugeda, et täna tuleb hea päev. Aga et keset langusi ja lokkavat meeleheidet leidub inimesi, naisterahvaid(!), kes silmagi pilgutamata suudavad müüa lootust tuhandete ja tuhandete kroonide eest neile, kel tegelikult seda raha ei ole, võtab minul südame värisema ja pettumusepisara silma. Võib-olla varsti teeb moraal comeback’i ja me kõik seisame tänapäevaste indulgentside järjekorras, lootus puhtast uuest algusest paberile lubatud. Sest kaugel puhta südametunnistuse soetamine aura vahetusest ikka on.

/Merlin Võsu/