Vaata seda pilti, kus on kaks naise nägu - mida sa esimesena märkasid? Kas positiivset või negatiivset ilmet? Nüüd loe edasi! Depressioon, stress, masendus - negatiivsed asjad meie ümber mõjutavad meid ning viimaste uuringute kohaselt kannatavad stressi all isegi lapsed. Iga kümnes inimene on teatud eluhetkel stressi või isegi masendust tundnud. Kui me aga oskaksime iseennast kõrvalt vaadata ja oma igapäevaelu ning tegemisi analüüsida, siis suudaksime ilmselt ka stressi tekke allika tuvastada enne kui see meid mõjutama hakkab. Stressist on võimalik lahti saada, see ei ole viirus, vaid emotsionaalne seisund, mida me tegelikult ise kontrollida saame. Vaata seda pilti, kus on kaks naise nägu - mida sa esimesena märkasid? Kas positiivset või negatiivset ilmet? Nüüd loe edasi! Depressioon, stress, masendus - negatiivsed asjad meie ümber mõjutavad meid ning viimaste uuringute kohaselt kannatavad stressi all isegi lapsed. Iga kümnes inimene on teatud eluhetkel stressi või isegi masendust tundnud. Kui me aga oskaksime iseennast kõrvalt vaadata ja oma igapäevaelu ning tegemisi analüüsida, siis suudaksime ilmselt ka stressi tekke allika tuvastada enne, kui see meid mõjutama hakkab. Stressist on võimalik lahti saada, see ei ole viirus, vaid emotsionaalne seisund, mida me tegelikult ise kontrollida saame. Kuidas aga saada teada, kui suur kalduvus on sinul stressi küüsi langeda? New Yorgis asuva Binghamtoni ülikooli teadlased viisid hiljuti läbi põneva uuringu, kus osales 160 naist. 60 naist olid minevikus depressiooni põdenud, 100 naist aga mitte. Kõikidele naistele näidati pilti, kus on kaks naist - üks naeratav ja teine vihane. Pärast pildi näitamist pidid naised ütlema, kumb nägu neile esimesena silma jäi, ehk siis millise emotsiooni nende alateadvus esimesena kinni püüdis. Teadlased leidsid selge seose - naised, kes vihast nägu ehk siis negatiivset emotsiooni esimesena märkasid, põevad ka depressiooni suurema tõenäosusega, sest nende alateadvus on juba kallutatud negatiivset vastu võtma. Nad on mõtestatud keskenduma halvale, mitte heale. Täpselt nii nagu osad inimesed näevad alati, et klaas on pooleldi tühi ja teised, et pooleldi täis. Naised, kes nägid esimesena naeratavat nägu, polnud varem ka stressi ega depressiooni põdenud ning suure tõenäosusega ei juhtu seda ka tulevikus. Kui sina seda pilti vaatad ja teed seda ausalt, siis saad teada, kas sa kaldud pigem negatiivsusele või positiivsusele.
Siiri Sisask — FOTO: AS All Media Eesti Lahedat lugemist Siiri Sisaski imelist muusikat kuuleb täna „Laula mu laulu“ saates
Ingrid Mänd — FOTO: Erakogu Nipinurk KOGEMUSLUGU I Ingrid Mänd: tänu coach`ingule on mu elus toimunud suur areng ja edasiminek
The Health Clinicu üld- ja onkokirurg Sander Kütner — FOTO: GoodNews, Evelin Kruus Nipinurk Vaata video! Millal pöörduda kehakaalu muredega arsti poole?
Vedel vibraator — FOTO: Unsplash.com Alexander Krivitskiy Sisuturundus Vedel vibraator: uusim trend täiskasvanute lelumaailmas
Mineraalid ja testosteroon — FOTO: Unsplash.com Sisuturundus Mineraalid ja testosteroon: hormonaalse tervise toetajad