Seltskonnatibi – kas lihtsalt õnnetu ja üksik naine?

Kes nädalalõppudel ööklubides ja lounge´ides käib, teab rääkida, et kohal on ikka ühed ja samad näod. Seda nii mees- kui naisliinil. Kuid miks need inimesed nii palju väljas käivad? Siin on ühe Buduaari lugeja mõtisklus teemal,  kes on seltskonnatibi ja miks ta just selline on. Loe ja avalda kommentaariumis oma arvamust.

Igaüks teab, et kõige lõbusam on välja minna ikka oma pundiga, kuid need, kel paariline kodus olemas, ei huvitu ju igal nädalalõpul väljas rokkimisest. Nii siis näebki meelt lahutamas peamiselt vallalisi või oma paarissuhtest tüdinenud mehi ja naisi. Paljud naised, kes sellist elu elavad, on tihti endalegi teadmata nn seltskonnatibid. Need on ikka ja jälle samad kaunitarid, keda pea igal nädalalõpul Tallinna ja Tartu klubides tiirutamas näeb - kõik kaunisti üles mukitud ja silmatorkavalt ilusti riidesse seatud. Kõik neist pole küll nii kuulsad kui Liis Lass või Heti Tulve, aga ka nendel on omad fännid ja nende näod on kõigile hästi tuttavad. Seltskonnatibile meeldib tähelepanu - ta on alati pildis, sest vaid nii saavad kõik sõbrad ja tuttavad näha, kui lahedat elu ta elab. Pealegi on ta ju ilus: juuksed, küüned, riided - kõik on viimase peal, just selleks peoks ette valmistatud. Miks siis mitte end näidata rahvale! Seltskonnatibi on üldjuhul lõbus, seltskondlik, trendikas ja nende lõputute pidude käigus on talle palju uusi tuttavaid tekkinud. Väljas seltskonnatibil kunagi igav ei hakka ja alati leidub mehi, kes talle  ja tema kaasavõetud sõbrannale joogi välja teevad.  Üldiselt on nad kas sõbrannaga veeklaasi käes hoides baarileti ääres suhtlemas, vanade tuttavatega juttu puhumas või lõbusatavad juba mõnda äsjasaabunud välismaa poissmeest. Need naised tunnevad kõiki ja nende jaoks on igati normaalne nädalalõppudel nn. „sõpradega välja suhtlema minna“. Just sellise suhtumise tõttu nad teistele naistele väga ei meeldi - eriti just nendele naistele, kellel on mehed, sest seltskonnatibi suhtlemisoskus ja ilu tõmbab ka truus paarissuhtes oleva meesterahva tähelepanu. Tõenäoliselt tunneb ka sinu mees mõnda sellist seltskonnatibi, eks ikka nendest harvadest kordadest, kui oled teda sõpradega välja klubituurile lubanud. Kuigi seltskonnatibi tundub tõeline meestemagnet, siis üldiselt ta sinu meest endale ei ihalda. Kui ta ihaldaks, siis oleks juba ammu võtnud.

Seltskonnatibi tunneb sedavõrd palju mehi, et ta teab, mida ta väärib, ning ta usub, et tema prints on veel saabumata. Ta võib küll aega veeta erinevate meestega - käia nendega teatris, õhtusöögil või lihtsalt seksimas, aga tegelikult ootab ta kedagi erilist. Nii ta siis käibki reedel ja laupäeval popimates kohtades, lootes, et ehk ilmub just sel korral ka prints kohale. Soovitavalt siiski välismaine, kes teda siit urkast ära viiks, ilusaid Cavalli ja Vuittoni asju ostaks ning suurilma elu maitsta pakuks - just nagu tänapäeva Tuhkatriinule kohane. Keskmise seltskonnatibi maitse on edukas ja seksikas, treenitud kehaga ja avatud rahakotiraudadega jõudsalt keskikka liikuv mees. Noored poisid talle huvi ei paku, sest neil pole kogemust, võimu, raha ega klassi, et seltskonnatibi südant murda. Tegelikult aga on seltskonnatibi hinges üksik ja õnnetu naine. Väliselt enesekindel, sisemiselt haavatud hing, kes tegelikult ihkab kõige lihtsamat asja - õnnelikku pereelu oma unistuste mehega. Aga ta ei saa seda, sest ta on inimene, kelle ootused meestele ja armastusele on kõrgemad, kui reaalne elu pakkuda suudab. Seltskonnatibi on nagu bingomängija, kes püüab ainult Jackpotti ja nurkademängu 40 kroonile ei viitsi ta müügikohta järgigi minna.

Üldiselt ei ole seltskonnatibi mingi lits, kuigi tal tuleb ette ka seksiseiklusi. Eks ta peab ju ka mingite meestega magama, sest tohutute meestuttavate arvu sisse eksib siiski ära ka mõni selline, kes talle piisavalt meeldib, et mehega ka ühiseid romantikahetki nautida. Tihti juhtub nii, et ta juba nagu leiaks kellegi, kes talle meeldida võiks, kuid siis selgub, et  tegu on vaid meelelahutust või kerget seksuaalsuhet otsiva meesterahvaga, samasuguse vastassoo esindajaga nagu ta isegi on, kes otsib vaid seda parimat, kuid seltskonnatibi sellesse kategooriasse ei klassifitseeru. Nii laguneb see suhe enne, kui sealt midagi ilusat areneda võiks. 

Mis siis üldiselt seltskonnatibidest saab? Statistika näitab, et nende aastatepikkune uute tutvuste soetamine ja ringituuritamine tasub end ära ning varem või hiljem nad siiski kellegi leiavad. Kas just ööklubist, seda ei oska väita. Ka seltskonnatibi teab, et spordiklubid, raamatupoed ja sõprade korraldatavad kodused õhtusöögid ning grillipeod on oluliselt paremad kohad heade meeste leidmiseks. Võib olla kohtab ta teda isegi mõnel oma välismaisel reisil Monacosse, Marbellasse või Los Angelesse - eks seltskonnatibi reisib ju ikka sinna, kus usub, et suuremaid peaauhindu jagatakse. Ja kahtlemata leidub seltskonnatibide hulgas ka neid, kes lähevadki lõpuks Jackpotiga koju - keegi peab ju ka võitma ja olema inspiratsiooniallikaks nendele teistele seltskonnatibidele, kes alles peaauhinna nimel tööd teevad.
Lohutav on siiski see, et seltskonnatibiks olemine on üldjuhul ravitav ja mööduv haigus, mitte elustiil. Tuleb vaid õige rohi leida, mis seltskonnatibist imearmsa kodustatud kassi teeb. On ta hinges ju lihtsalt üksik kaunis naine, kes otsib armastust!

Kui sul on mõte või lugu, mida soovid teistega jagada, siis kirjuta sellest [email protected]