Kuidas arendada väikest kunstnikku?

14 kommentaari
Kuidas arendada väikest kunstnikku?

Kunst on tegelikkuse loominguline peegeldus, mis annab lastele stiimuli õpinguteks. Kolmeaastased lapsed suhtuvad väga hästi kunstilistesse kujunditesse, mille kaudu nad õpivad tundma ümbritsevat maailma ja end aktiivselt väljendama.  

Kunst on tegelikkuse loominguline peegeldus, mis annab lastele stiimuli õpinguteks. Kolmeaastased lapsed suhtuvad väga hästi kunstilistesse kujunditesse, mille kaudu nad õpivad tundma ümbritsevat maailma ja end aktiivselt väljendama.

Kunst kui õpetus

Iga laps on sündinud kunstnik. Kunstilooming annab talle võimaluse väljendada oma tundeid ja emotsioone. Mõnel lapsel on palju kergem kasutada eneseväljenduseks pigem värve kui sõnu.

Lapsel tekib kunstiloomingu kaudu võimalus luua midagi unikaalset. Keegi ei oska teha täpselt samasugust joonistust. Laps peab otsustama, millist kuju joonistusele anda, missuguseid värve sinna juurde valida ja kuidas esemeid paberilehele paigutada.

Värvidega maalimine

Värvidega on lapsel raskem joonistada kui pliiatsiga. Kõigepealt tuleks näidata talle, kuidas värve kasutatakse. Algul teeb laps paberile mõned ebakindlad pintslitõmbed, seejärel hakkab ta värvima suuri pindu. Hiljem hakkab ta värvidega oskuslikumalt ümber käima.

Inimfiguuride joonistamine

Kolmeaastane laps kujutab primitiivseid inimfiguure. Ümmargune ring on nägu, täpikesed – silmad, kriipsuke – suu. Neljandaks eluaastaks on ta jõudnud nii kaugele, et joonistab ringile juurde kriipsukesed, mis kujutavad käsi ja jalgu. Sellist inimest kujutavat vormi peetakse “kriipsujukuks”.

Kuidas alustada?

Vanemad peavad suhtuma laste kunstiloomingusse tõsiselt, nende toetus lisab lastele enesekindlust ja nad omandavad kunstimeisterlikkuse kiiremini. Varusta last vajalike materjalidega, loo lapsele tööpind, nt. ajalehepaberitega kaetud väike lauake. 

Noori kunstnikke köidavad eriti värvipliiatsid. Need pikad pliiatsid on väikeste käekeste jaoks eriti mugavad. Mudilastel on raske piilatsiga tugevasti vajutada, seepärast valige sellised, mis jätavad rasvase jälje.

Lastele meeldib väga teha ka temperamaali. Andke lapse kasutusse põhivärvid – punane, sinine, kollane, must ja  valge. Las laps avastab enda jaoks värvisegamise rõõmu.

Veel läheb joonistamiseks vaja lühikesi pintsleid, värvide segamiseks topsikuid ja vett ning loomulikut spetsiaalset joonistuspaberit. Vaja on ka viltpliiatseid, kleeplinti, liimi ja kääre.

Kuidas ergutada väikest kunstnikku?

Joonistamine on tegevus, kus peab lubama lapsel endal teha otsuseid ja talitada omamoodi. Ärge laske end häirida sellest, kui ta kujutab rohtu oranžina ja taevast rohelisena. Joonistamine on lapsele meelelahutuse ja eneseväljenduse viis.

Kui laps arvab, et on joonistuse valmis saanud, ärge sundige teda detaile lõpuni tegema, mis aga peamine, hoiduge ahvatlusest tema tööd parandama hakata. Teie tahaksite teha töö realistlikumaks, kuid selles vanuses lapsi realism ei huvita. Kui end vahele segate, on laps kurb, et ei õigustanud teie ootusi, ning hakkab oma võimetes kahtlema. Kunstiprotsess ise on tema jaoks palju tähtsam kui lõpptulemus.

Olge oma arvamuste ja hinnangutega ettevaatlik. Küsimus “Ja mis see veel on?” valmistab lapsele pettumuse. Õige oleks lapsele öelda: ” Jutusta mulle sellest pildist” või temalt küsida: “Kuidas sa küll oskasid nii kenasti joonistada?” Ta tunneb uhkust, et tema vaeva ja oskusi on hinnatud.

Lastele meeldib väga, kui nende töid pannakse välja üldiseks imetlemiseks. Pikast koridorist võib saada lapse maaligalerii, hea oleks joonistused dateerida, et saaks jälgida lapse edasist arengut kunstipõllul.

Omandatud oskused ja kogemused on tähtsad rajakesed tulevastes edusammudes nii elus kui õpingutes.

 

Triin Tisler

Sarnased artiklid