üht-teist adopteerimise kohta

[email protected]

Suurim kingitus, mida laps võib saada peale elu enda, on vanema armastus. Paljud lapsed üle maailma saavad seda tunda aga alles siis, kui keegi otsustab neid endale võtta ehk adopteerida. Siis leiavad nad endale turvalise ja armastava kodu, kindlama tuleviku ja parema lapsepõlve. Samas ei ole see kõik ju nii lihtne ja lilleline - elus tuleb ikka ette muutusi, raskusi abielus, tööalaseid ja isiklikke kriise. Pealegi võib uue, võõra lapse perre tulek tuua esile selliseid emotsioone, mida ei oleks keegi osanud oodatagi.

Näiteks võib adopteeritud lapsel olla teisi probleeme kui n-ö tavalistel lastel. Kui nende eest ei ole paari esimese eluaasta jooksul armastusega hoolitsetud, võib neil hiljem olla suurem oht stressile, suhtlemisvaegustele ja samuti võib neil puudust tulla moraalitunnetusest (võivad olla agressiivsed ja anti-sotsiaalsed). Seepärast on eriti oluline pöörata adopteeritud lapsele palju tähelepanu: luua tema ja enda vahele usaldust ja turvatunnet. Samas ei tohi olla tema vastu liiga leebe (võibolla on teil temast alguses näiteks kahju), vaid lasta tal piiride ületamisel tagajärgi tundes teie vastu autoriteedi tunnetust kasvatada, see aitab tal ka suuremana elus palju paremini hakkama saada.

Adopteerides peab seda enne kogu pere ringis arutama, nii isa kui ka ema omavad selles protsessis üliolulist rolli. Paljud pered otsustavad sellise tee kasuks kuna neil endal lihtsalt ei õnnestu rasestuda või kuna nad ei taha sünnitada, ent kui peres on juba enne lapsi, tuleks ka nendega asja kindlasti arutada ja neile seletada, mis hakkab toimuma. Kui uus laps juba kodus, ei tohiks iialgi â