ÄRA unusta stressiolukorras oma vaimset ja füüsilist tervist!

Praegustel aegadel on inimestel palju stressi ning selle kõrvalt kipume unustama iseenda heaolu, sest tundub, et maailmas toimuv on olulisem. MaiWistiku looja, joogatreener ja loodusterapeut Mai-Liis Kivistik toob välja, kuidas siiski enda eest hoolitseda, et hoida oma vaimset ja füüsilist tervist.
 
Ka stressiolukorras ära unusta tervislikult toituda
 
Kivistik räägib, et stress on ka üks põhilisi tegureid tühjade süsivesikute ja suhkru tarbimisel, sest aitab kaasa õnnehormoonide tekkele. Tasuks siiski ka kõige stressirikkamas olukorras proovida tervislikult toituda – näiteks teha endale tervislikku vahepalu nagu õuna-, porgandi-, kurgiviilud ja pigem haarata smuuti, kui jätta lõunasöök söömata.
 
Ka taimed on esmane ja kõige leebem vahend stressiga võitlemiseks. Abiks on ka tasakaalus toitumine ja piisav liikumine.
 
Stress korral saab abi lihtsamatest taimedest: meliss, kummel, pune, nurmenukk, põdrakanep. Neist võib teha teed seguna või juua üksikult.
 
Kevadõhk tõstab õnnehormoonitaset kehas
 
Kivistik soovitab liikuda päevas vähemalt 1 tund värskes õhus. Värske õhuga kokkupuude tugevdab immuunsüsteemi, muutes organismi vastupidavamaks haigustele ja samal ajal aitab ka seedimisele kaasa. Liikumine tõstab kehas õnnehormooni ehk serotoniini taset, mis on omakorda pika ea saladus.
 
Kvaliteetne uni hoiab füüsilist ja vaimset tervist
 
Kivistik paneb ka südamele, et hea uni on üks tervise ja hea elukvaliteedi nurgakividest. Kvaliteetne uni aitab korras hoida nii füüsilise kui mentaalse tervise, tagades ka emotsionaalse heaolu.
 
Hea ja piisavalt magatud uni vähendab stressi ja depressiooni. Magama soovitab Kivistik minna hiljemalt kell 23.
 
Mediteerimine aitab puhastada meelt
 
Kivistik selgitab, et meditatsioon on meele puhastumine – see on ühenduse saamine iseendaga. Teekond sissepoole, mille tulemusena õpime oma emotsioone juhtima ning tuleme teistega suheldes paremini toime. Oskame olla neutraalsed ning ei tunne vajadust pidevalt oma õigust otsida. Meditatsioone saab jaotada kaheks: sissepoole pöördunud ja väljapoole avardunud. Sissepoole pöördunud meditatsiooni puhul me lülitame end välisest maailmast välja. Väljapoole avardunud versioonis on meil avardunud teadvelolek kõiksusest. Zen-meistrid tavaliselt suudavad ainsana seda taset praktiseerida. Lihtsamas keeles tähendab see, et ma olen kõikjal ja kõik voolab minust läbi.
 
Lihtne hingamisharjutus ärevuse vaigistamiseks:
Hinga sisse, loe mõttes neljani.
Hoia hinge kinni, loe mõttes neljani.
Hinga välja, loe mõttes neljani
Kas enesetunne muutus? Ei? Tee veel vähemalt 3-5 kordust.