HIRMUST PRIIKS Buduaari moodi- Buduaari turundusjuht Doris Kase, hirmust madude vastu

Tekst: Liisbet Saue
Fotod: Lilian Photography
Meik ja soeng: Reelika Teder
Maod: Kaarel Olesk

Buduaari turundusjuht Doris Kase astus vastu oma suurimale hirmule ja lasi ennast pildistada maod kaela ümber – seda täiesti vabatahtlikult. Naine räägib, miks ta seda tegi, millised olid emotsioonid ja kas hirm on nüüdseks minevik.

Idee oma hirmuga silmitsi seista tuli ühel päeval Internetis pilte vaadates. Sattusin kogemata fotole, kus naine poseeris maoga. Õudne oli seda pilti vaadata, aga siis hakkasin mõtlema, et tegelikult väga lahe mõte – äkki peaks ka proovima.

Madusid olen kartnud nii kaua, kui mäletan.

Kui pildistamisel madusid nägin, sai alguses kõvasti nalja, sest nii kui madu näoga minu poole pööras, olin üsna veendunud, et pildistamine jääbki ära. Ta oli päris äkiline ja kartsin jubedalt just seda, kui ta minu poole vaatas.

Hirmu aitasid leevendada maoomaniku turvanõuanded  ja fakt, et samad maod on käinud ka laste üritustel. Ent muidugi tunnistas ta, et kunagi ei saa 100%  kindel olla, sest keegi meist ei tea, mis mao peas toimub.

Kõige ohtlikum aeg pidi olema mao kastist välja võtmine ja uue keskkonnaga tutvumine. Seega hoidis omanik alguses madu tükk aega enda käes, et roomaja harjuks.

Kui mulle esimene madu ümber kaela pandi, oli väga imelik tunne, sest madu oli alguses natuke rahutu ja tahtis sootuks minema roomata. Mida aeg edasi, seda rahulikumaks ta jäi. Lõpuks oli madu lausa nii rahulik, et jäi mu peale tukkuma – see oli päris naljakas kogemus. Kui minu kätte anti noorem ja palju aktiivsem madu, hakkas trall uuesti pihta. Kuna madu soovis ringi uudistada, läks mul tükk aega, et ta endale ümber saada.

Kõige hirmsam hetk pildistamisel oli see, kui madu mulle näo peale tuli. Vahepeal ma ei näinud midagi, sest ta roomas üle mu näo. See tekitas küll tunde, et olen nüüd täielikult tema valduses. Ei saa ka öelda, et madu kaela ümber poleks hirmus olnud – madu hoidis nii kõvasti kinni, et tekkis tunne, nagu ta kägistaks mind.

Pärast pildistamist arvan, et sellist hirmu nagu varem, mul enam pole. Samas on aga kaks täiesti erinevat olukorda – see, kui saan madu enne katsuda ja tutvun temaga või siis ootamatult metsas mao otsa sattumine, mis on sootuks teine asi. Viimane variant ilmselt ehmataks ja tekitaks endiselt hirmu.