Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPINURK: Kas tunned end ära? Psühholoog ja õpetaja toob välja, millised on vanemad nende kasvatusstiilide järgi

Monika Kuzmina

123rf.com

Psühholoog, õpetaja ja nõustaja Toivo Niiberg on olnud 44 aastat olnud õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Psühholoogiat on ta õppinud ja ennast täiendanud kokku 13 aastat. Tal tekkis mõte sõnastada mulle loengutes ja seminaridel esitatud sagedasemad küsimused ja anda neile võrdlemisi lihtsad vastused – nii ilmub peagi GoodNews kirjastusega raamat “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust”. Ta selgitab, kuidas saab kasvatusstiilide ja nõudluste poolest võib vanemad jaotada seitsmesse rühma.

Esimene Lapsevanemad, kes asuvad kindlal seisukohal, et nende lastest peaksid kasvama head, osavõtlikud inimesed kõigi, nii omade kui võõraste, ema ja vanaema, naabrinaise ja mängukaaslase, võõra mööduja jne vastu. Need vanemad toetavad igati oma last, olles talle eeskujuks sõnade ja tegude ühtelangevuses ning paludes sellist käitumist ka lastelt. Nende lastest saavad enamasti tublid, abivalmid ja avatud inimesed. Teine Lapsevanemad, keda huvitab ainult see, et lapsed oleksid tähelepanelikud vaid nende endi vastu. Lastele sisendatakse, et hea on vaja olla ainult nende vastu, kes teda vahetult ümbritsevad. Üsna sageli piirdubki see ainult oma vanemate ja õdede-vendadega. Juhtub, et vanavanemaidki alavääristatakse, naabritest rääkimata, ja seda laste ees. Nende lastest saavad enamasti inimesed, kes mõtlevad eelkõige iseenda ja hiljem üha harvem oma vanemate peale. Kolmas Lapsevanemad-autokraadid, kes suruvad maha kõik lapse soovid ja emotsioonid. Nende arust on laps rumal ega tea midagi. Täpselt reeglite järgi käitumine väldib vigu, ja vigu tuleb iga hinna eest vältida. Nendest lastest kasvavad ühiskonna sõdurid, kellel puudub oma mõte ja unistus, oma tahe ja isikupära. Siit tulevad sundarstid, sundjuristid jt sunnitöölised. Neljas Lapsevanemad, kes austavad oma last pimesi (nüüd sageli nn indigolaps) ja taotlevad ainult tema heaolu. Selle all mõeldakse imelapse (tulevase „meie aja kangelase“, geeniuse) tervist ja oskust elus läbi lüüa. Ka siin süüdistatakse sageli kõiki teisi selles, et nad ei märka või ei soovigi märgata nende lapse erilisust – mõistmatuse süüdistuse osaliseks saavad nii lähedased kui võõrad. Nende lastest saavad enamasti inimesed, kes hiljem on varmad süüdistama vanemaid kõigi elus saadud löökide pärast. Viies Lapsevanemad, kellel kasvatuspõhimõtted lihtsalt puuduvad − üks paneb lapse vihaga nurka ja teine võtab sealt armulikkusega. Täna kehtivad kodus ühed ja homme teised reeglid. Nende lastest sirguvad enamasti närvilised inimesed, kes ise ka ei tea, mida nad elult tahavad. Kuues Oma laste suhtes hoolimatud vanemad. Üsna sageli alkohoolikud, asotsiaalid jt halbade elukommete ja eeskujudega vanemad. Nendes peredes näevad lapsed kõike seda, mida nad nägema ei peaks. Nendest sirguvad ettearvamatud inimesed. Seitsmes Oma laste suhtes ülehoolitsevad vanemad ehk „kanaemad”. See ei tähenda, et vanemad peaksid perfektsed olema. Tegelikult tekitavad vanemad, kes last liiga palju kaitsevad ja iga pisimagi asja pärast ta juurde jooksevad, lapses kalduvusi puudulikule kohanemisvõimele. Nendest sirguvad inimesed, keda teised sageli enda huvides ära kasutavad.