NIPINURK: Ingrid Joya Tsirel annab nõu, kuidas kibestumusest jagu saada

-

Monika Kuzmina

Enesearenguterapeut, coach ja inspiratsioonikoolitaja Ingrid Joya Tsirel sõnul tekib kibestumine siis, kui inimene solvub, saab haiget ja otsustab, et valu põhjustanud inimene või olukord on ebaõiglased ja ei tohi enam mingil juhul kunagi korduda. Kibestumisega paneb inimene südame kinni ja otsustab, et ma ei lase sellel rohkem juhtuda. Olgu selleks siis armastamine, usaldamine või miskit muud ilusat, mis võib ka haiget teha.

Kibestumus on nagu magnet

Joya selgitab, et inimene võib kõik teised inimesed oma elust välja visata ja kõik uksed kinni lüüa – küsimus on, mis tundega sa seda teed. “Suhteid saab lõpetada ka ilma kibestumiseta, mõistes lihtsalt, et see ei ole minu jaoks. Ma ei taha rohkem sellist asja kuulda või näha, see on okey, aga kandev tunne sinu sees võiks olla kergus. Kibestumus on see, et ma elan minevikus, ma ei saa viha, valu, alandatuse või muu negatiivse emotsiooni ruumist välja, sest tunnen, et mulle tehti liiga. Kibestumus on nagu magnet, mis tõmbab sarnaseid sündmusi sinu ellu aina juurde. Kuni lased minevikust lahti ja andestad endale kõik mis on olnud,” räägib ta.

Terapeudi sõnul on ta väga tänulik tuttavatele ja sugulastele, kes on kibestunud, omavahel tülis ja näitavad seda igal võimalikul hetkel välja. Nimelt saab ta tänu neile aru, et tema ise ei soovi sellist teed valida. Väga raske on elada, kui kogu aeg mingi vana asi meelde tuleb. ” Kas sa mäletad, et lapsepõlves sa tegid nii, eelmine suvi juhtus see ja nii see lähebki. Ma ei saa sel viisil elada hetkes ja mul ei ole tore, sest kibestumisega ma hoian ennast pimedas keldris luku taga kinni, ma ei saa minna edasi,” selgitab ta.

Joya nõuanded, kuidas kibestumusest jagu saada:

Joya sõnul üks asi, mis väga hästi töötab on see, et tuleb hakata välja ütlema seda, mida sisimas mõtled. Alustuseks võib seda teha omaette. “Kui sa ei oska väljendada oma tundeid ja ei oska analüüsida iseennast, siis see kõik on harjutatav. Tundetarkus on samamoodi õpitav nagu matemaatika või muusika. Kui sa seda veel ei tee, siis hakka õppima ehk hakka lihtsalt tegema. Hakka kasvõi iseendale asju kõvasti välja ütlema, mida ma mõtlen ja mida ma ei ole lubanud endal kunagi välja öelda – sellega saab igaüks hakkama,” õpetab ta.

Selline iseendale välja ütlemine toob Joya sõnul kaasa allasurutud emotsioonide vabanemise. Inimese seest hakkab kiht kihi haaval järjest rohkem asju välja tulema ning vaikselt tekib taipamine, mille peale ta kõige kibestunum on ja mis teda kõige rohkem närvi ajab. “Kõigepealt hakkad sa tasapisi aru saama, mis on see, mis sinu seest välja hakkab tulema. Teine samm selle juures on see, et sa saad aru, mis sind väljastpoolt närvi ajab. Kolmandana viid kokku välised käivitajad ja sisemise kibestumuse. Kui mind ajab näiteks närvi see, et teised ei pea kodus korda ja kõik asjad on laiali, siis ilmselt on sarnane korralagedus ja segadus minu sees. Ma olen midagi endas täiesti lappama lasknud, ma ei saa aru, mul ei ole struktuuri ega selgust iseendast ja siis mind ajab närvi see, et väljastpoolt keegi seda teeb.”

Vürtsikama võimalusena ennast kibestumusest vabastada toob Joya välja ropendamise. Nimelt on vägisõnad ehk teisisõnu genitaalidega seotud ropendamine tulnud juba vanast ajast selleks, et kaitsta ennast kurja sõna eest. “Kui keegi tuleb sind needma, sajatama, sulle kurje sõnu või silma peale panema, siis sellest tugevam on ropendamine. Näiteks kui keegi tuleb sind suure vihaga sõimama, siis ütledki talle, et mine m***i. Proovi seda, sellel on selline energia taga, et see kustutab kogu õhus oleva negatiivsuse hetkega. See on nagu universumi kustutuskumm. Siinkohal ei mõtle ma absoluutselt ropendamist igapäevases kõnepruugis, et ma hängin sõbraga tänaval ja ütlen inetusi – see on madal sagedus. Aga koht, kus ma tunnen, et minu sees on kibestumust või viha nii palju, et ma ütlen selle koha pealt keri v***u, siis see on hetkega läinud,” õpetab Joya.

Seega kui sa tunned endas tohutut raevu, valu, solvumist või kibestumust, siis kiire viis kogu selle tugeva tundega hakkama saada on autoroolis või metsas omaette olles mõni krõbe ja väekas roppus endast välja karjuda ning kohe hakkabki parem.

Näitena toob Joya välja, et arutas hiljuti ühe tuttava terapeudiga sellesama väesõnade ja ropendamise ajalooliste ja energeetiliste seoste üle. Selle peale tõi terapeut enda kogemusest huvitava näite. Nimelt olevat tal mitmeid vähihaigeid kliente, kellel on üks ühine omadus – nad ei julge negatiivseid asju ja oma tumedamaid mõtteid välja öelda, ammuilma ropendada. ” Nad on nii head, viisakad, korralikud, et kõik selle jama, mille võiks endast välja lasta – ma ei mõtle teiste inimeste peale, vaid lihtsalt välja lasta – nemad panevad selle enda sisse. Minu sõnum ei ole, et hakake kõik ropendama, vaid vastupidi. Tuleb jälgida oma mõtteid, tundeid ja sõnu, samas olla endaga aus ja ehe. Kui miskit ikka ei meeldi, siis tuleb seda väljendada. Allasurutud emotsioonid muutuvad kibestumuseks ja sealt edasi füüsilisteks ja psüühilisteks haigusteks. Olles endaga aus ja ehe, on elu kergem, tervem ja rõõmsam!”

Pane tähele!

  • Tuleb jälgida oma mõtteid, tundeid ja sõnu, samas olla endaga aus ja ehe. Kui miskit ikka ei meeldi, siis tuleb seda väljendada.
  • Allasurutud emotsioonid muutuvad kibestumuseks ja sealt edasi füüsilisteks ja psüühilisteks haigusteks.
  • Olles endaga aus ja ehe, on elu kergem, tervem ja rõõmsam!