NIPINURK: Ninaplastika kirurg dr Erik Luht: hingehaava operatsiooniga ravida ei saa

Arstiametile mõtlema pani soov aru saada, kuidas inimkeha toimib Dr Luht räägib, et tema soov saada arstiks sai mõjutuse perekonnast – tema isa ja ema mõlemad tegutsevad samal erialal. Huvi maailma toimimise ja bioloogia vastu oli tugev juba keskkooli ajal. Arstiteaduskond pakkus võimalust süvitsi mõista, kuidas inimkeha toimib, kuidas tekivad haigused ja kuidas inimesi aidata ja ravida. Kõrva-nina-kurguarsti eriala on tema sõnul väga mitmekesine – igas eas patsiendid, käelist tegevust on parasjagu ning lisaks vaevuste leevendamisele saab paljud patsiendid ka täiesti terveks ravida. Riiklikus haiglas tegeleb dr Luht põhiliselt ninahingamist taastava kirurgia, aga ka kuulmise ja kõrvakirurgiaga. Ta toob näiteks, et krooniline nina kõrvalkoobaste põletik mõjub inimese elukvaliteedile väga halvasti – nina ei hinga, ei tunne lõhna, on vesine. Selle probleemiga pöördutakse tema vastuvõtule tihti ning ehkki vahel võib olla abi pelgalt ravimitest, on keerukamatel juhtudel vaja opereerida, et vaevusi leevendada. Ka trauma järel tekkinud hingamisprobleemidega patsiente käib dr Luha konsultatsioonil arvukalt. Ta paneb südamele, et sageli põhjustab ninahingamise probleeme ka elukeskkond ja inimeste harjumused, näiteks suitsetamine, ehitustolm, ninaspreide kuritarvitamine, ülekaal. Hingamishäiresse tuleb suhtuda tõsiselt, sest see võib pika peale mõjutada ka keha teisi süsteeme, näiteks südant ja veresoonkonda. Ninaplastika on keeruline operatsioon Esteetilise kirurgiaga erakliinikus tegeleb dr Luht, kuna see on huvitav ja väljakutsuv ilukirurgia valdkond. Kõrva-nina-kurguhaiguste kirurgias on tema meelest kolm kroonjuveeli, mis paeluvad oma keerukuse poolest – need on pea- ja kaela kasvajate kirurgia, kõrvakirurgia ja ninaplastika. Ta selgitab, et ninaplastika kirurgil lasub suur vastutus, sest nina on näo keskne struktuur ning ka väga väikesed eksimused on kohe märgata. Tuleb mõista nina ülesehitust, mis ei olegi nii lihtne kui esmapilgul tundub. Operatsioonimeetodeid on ninaplastikas palju – nende seast peab oskama leida igale patsiendile sobiva. Arvestama peab ka armistusega, mis võib algset tulemust aja jooksul muuta. Dr Luht naerab, et ninaplastika on niivõrd nüansirohke ala, et vastava erialakirjandusega võiks täita isegi väikese raamatukogu. Ka end koolitamas käies on põnev jälgida, kuidas välismaa kirurgidel on igaühel midagi individuaalset lisada varem tuntud tehnikatele. Ta toob välja, et riigihaiglas tegeletakse ninahingamise taastamisega, ilukirurgia toimub pigem erakliinikutes. Hingamine ja ilu on aga tihti omavahel seotud – näiteks nina kaasasündinud välise kõveruse puhul on sageli ka seesmine ninavaheseina kõversus. Siis on hingamise parandamine ja ilulõikus mõistlik omavahel kombineerida. Kui nina vahesein on varasemalt eraldi opereeritud, võib see muuta hilisema esteetilise ninaplastika palju keerulisemaks. Vahel pöördutakse konsultatsioonile ka ilma selge iluveata. Dr Luht rõhutab, et näoga tasakaalus, proportsionaalselt ilusat nina ta kindlasti lõikama ei asu. Küll aga hinnatakse piltide alusel nina ja arutatakse teema koos patsiendiga läbi, et ka tema saaks aru, miks operatsioon tegelikult probleemi ei lahendaks. Mõtteainet enne ninakirurgi juurde minekut · Mõtestage enda jaoks läbi, mis probleemi te lahendada soovite? Kas see on teie või kellegi teise soov? Mis teie elus õnnestunud operatsiooni järel paremaks muutub? · Tänapäeval vaadatakse end tihti piltidelt, mis on tehtud lainurkmoonutustega ja lähedalt. See teeb nina suuremaks. Mis võib telefoniekraani selfie’lt tunduda häiriv, ei pruugi reaalselt suhtluskauguselt seda olla. · Kui soovite kindlalt operatsiooni, mõelge rahulikult soovitud muudatused läbi ja võtke oma nina analüüsimiseks koos kirurgiga piisavalt aega. Patsient peab tundma, et arst on tema jaoks olemas Dr Luht peab oma töös oluliseks personaalset lähenemist ja head kontakti arsti ja patsiendi vahel. “Eeltöö peab olema põhjalik. Ka on minu jaoks oluline, et patsient ei tunneks lõikuse järel, et ta on üksi jäetud,” põhjendab ta ja lisab, et operatsiooni järel peab kirurg olema patsiendi jaoks olemas ja vajadusel ka kättesaadav. Ehkki arstitöö on oma loomult stressirikas, on dr Luht rõõmsameelne ja ütleb, et tema jaoks on see pigem positiivne stress, mis paneb arenema ja soovima võimalikult head tulemust saavutada. Vabal ajal saab aga stressi leevendada sportides – ujudes, suusatades, rattaga sõites. Arstieetika esimeseks reegliks peab Dr Luht põhimõtet “ära kahjusta”. Ka juhindub ta sellest, et lõikusel peab olema selge eesmärk ja kasu – juba niigi ilusat nina ei tasu opereerida.