NIPINURK: Nõuanded, kuidas ärevatest aegadest õppida 

foto

Enesearengu teejuht Tiit Trofimov ei ole oma raamatus „Lõpp on algus“ teinud saladust, et tema elus on olnud väga raskeid ja ärevaid aegu. Tema elu jaguneb kaheks. Üks oli elu enne
2009. aasta kriisi ja hoopis teine elu pärast. Kuid see kõik viis ta võimsate praktikate ja tervendamisvõteteni, mille abil aitab ta nüüd teisi inimesi. Trofimov korraldab 9. aprillil Kadaka konverentsikeskuses suurseminari „Lõpp on algus“, kust on võimalus võtta kaasa endaga suurel hulgal uusi väärt teadmisi, mõtteid, harjumusi ja tõsta igapäevaelu kvaliteeti.
 
Ehk pole see lõpp, vaid hoopis algus?
 
Trofimov sõnab, et kõige raskemal perioodil on seda raske uskuda, aga hoolimata kõigest tuleb usaldada elu, sest elul on palju ilusaid üllatusi varuks, kui sa vaid muudad vaatenurka. Võib-olla see pole maailma lõpp, vaid hoopis algus?
 
Tuleb lihtsalt süda avada ja elu usaldada. Kui sa ei pane voogu kinni ja suudad isegi haavatuna südame lahti jätta, tulevad su ellu uued võimalused ja palju ägedamad kogemused.
 
Ta tõdeb, et iga inimese lugu on erinev, iga inimese seisund on erinev. Sellepärast ei saa ka öelda, et astu üks samm ja kõik saab korda. Enesearengu teel tuleb astuda palju väikseid samme ja liikuda vaikselt peamise eesmärgi, sisemise rahu poole.
 
Siiski soovitab ta midagi, mida saab oma seisundi parendamiseks kohe teha – selleks on keha lõdvestamine. Hakka oma pinges keha lõdvestama, nii paraneb jõudsate sammudega su elukvaliteet ja ärevust jääb vähemaks. Tunneta, kus su kehas pinge on ja lase end lõdvaks. Suure tõenäosusega lõdvestasid õlgu, kaela või kõhulihaseid. Ehk oli sul isegi kulm kortsus.
 
Tähtis on emotsioonid välja lasta
 
Kui sisse jääb viha, siis tasub see välja lasta. Trofimov soovitab, et kõige kiiremini toimib muidugi karjumine – viha on hetkega läinud. Hääl toimib kõige paremini ka teiste emotsioonide vabastamise puhul. On ju vahe, kas lased naerul häälega välja tulla või pugistad kinnise suuga. Viimane pole üldse nii vabastav kui valjusti lõkerdamine.
 
“Nutuga on samamoodi, valju häälega halamine on palju vabastavam kui vaikne tihkumine. Ma olen näinud ja ise kogenud, kui suur mõju on häälel erinevate emotsioonide vabanemisel, ja tean, et kui karjumine tahab tulla, siis lase sellel tulla. Inimestel on sageli uskumatult raske häält vabaks lasta. Ta on nõus sisistama, aga mitte sügavalt kõhust tuleva häälega karjuma. Just kõhust tulev karje on kõige vabastavam, selle taga on tõeline vägi,” annab ta nõu, kuidas tugevaid emotsioone vabastada.
 
Abiks võib olla ka mediteerimine
 
·       Mediteerimise tulemusena muutub ajulainete sagedus madalamaks, meie keha ja meel rahunevad. Mediteerimine õpetab meid ka rahulikult paigal olema.
·       Pikemaajalisel mediteerimisel on ka pikem mõju, ehk me ei rahune ainult meditatsiooni ajal, vaid oleme püsivalt vähem ärevad, võtame otsuseid rahulikumalt vastu, märkame rohkem positiivset jne.
·       Mediteerimise ajal ei pea mõtteid peast eemale peletama. Mõtteid tuleb eemalt vaadelda, nendega ei tohi lihtsalt kaasa minna.
·       Kui sa suudad hetkeks rahuneda, vaadata oma mõtteid, jälgida hingamist ja seda, mis su kehas toimub, siis see ongi see rahu, mida sa edaspidi palju rohkem tundma hakkad. See on iseendaga kontaktis olemine.
·       Kui sa võtad aja iseendale, vaatled ja tunnetad oma sisemuses toimuvat, tulevad õiged vastused alateadvusest ise üles.