Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPINURK: Viis viga, mida jõusaalis tehakse

Monika Kuzmina

Karen Härms
Karen Härms

Jõutõstja ja Eesti Raskejõustiku Akadeemia treener Kaido Leesmann nendib, et kõige ohtlikumad vead jõusaalis on sellised, mida hiljem enam heastada ei saa ja mis lähevad kalliks maksma. “Olen näinud, kuidas inimesed on ennast üle hinnanud ja nende suur pingutus jõusaalis on neile maksma läinud elu,” toob ta välja kõige ekstreemsemad juhtumid ja lisab, et seda on juhtunud eelkõige harrastajatega, kes on kunagi treeninud suurte koormustega, siis jätnud treeningutel sisse vahe ning uuesti treenima hakates on kohe sisse toonud suured koormused – nii need riskid võimenduvadki. Samas võib see kõik juhtuda ootamatult ükskõik kellega, kes ei ole teadlik oma keha seisundist. Seega on väga oluline teada oma võimeid ja käia regulaarselt tervisekontrollis. Leesmann toob välja viis levinumat viga, mida jõusaalis tehakse ja selgitab, kuidas neid maandada.

Treenitakse vale tehnikaga ja suurte raskustega

See võib viia krooniliste vigastusteni, lausa halvatuseni. Leesmann soovitab tõsiselt tegeleda harjutuste tehnilise poolega, et ei tekiks olukorda, kus jõusaal viib tervise, kuigi see peaks seda meile just andma. Väga tihti tahetakse kellestki parem olla või mingit isiklikku rekordit püstitada. Siis reeglina ei mõelda enam tervisele, loeb vaid tulemus ja see on ohtlik.

Steroidide kasutamine

Väga paljudes jõusaalides pakutakse avalikult steroide ja paljudele harrastajatele on see väga ahvatlev. Tekib kiusatus - ma saan kerge vaevaga midagi, mille nimel peaks muidu võib-olla aastaid vaeva nägema. Ning kui keegi räägib sinna mingi muinasjutu ka juurde, siis ongi asi võib-olla otsustatud.

Tagajärjed on ettearvamatud. Kas me tahame nendega riskida? Leesmann ei soovita.

Toitumine ja taastumine

Suurte treeningkoormuste juures vajame ka tasakaalustatud toitumist ja piisavat taastumist. Väga tihti sellega ei arvestata.

Süüakse pigem liiga vähe ja valedel kellaaegadel, liialdatakse alkoholiga. Leesmann on näinud väga kurnatud tegelasi jõusaalis, ja kui küsida milles on asi, siis saadki aru, et viimane söögikord oli 5-6 tundi tagasi. Aga ilma kütuseta auto ei sõida.

Tihti alahinnatakse ka und ja puhkehetki. Ta soovitab jälgida tervikut: treening/toitumine/taastumine. Vaadata seda, et kõik kolm oleks tasakaalus.

Ületreening

Treenitakse liiga tihti, liiga palju, treening on liiga üksluine. Paljudel harrastajatel on tunne, et kui 5-6 korda nädalas jõusaalis ei treeni, siis pole mõtet mingit arengut ka oodata. “Olen ka ise aastaid selles rattas kinni olnud ja ega siis oligi tunne, et kogu sport tegelikult käibki ainult jõusaalis,” tõdeb Leesmann ja soovitab, et leia enda jaoks optimaalne plaan, ole võimalikult mitmekülgne. Tegele vahepeal mõne muu asjaga, matka, mängi lauatennist, mine rühmatrenni, jookse - laienda enda piire.

Sõltumine teiste arvamustest

Meile kõigile läheb korda see, mida teised meist arvavad, räägivad ja kirjutavad.

“Kusagilt läheb piir, inimesed unustavad tihti treenimise ja muudkui filmivad ennast, vaatavad, kuidas nad välja näevad, kirjutavad kommentaare juurde… Ma saan aru küll, et tänapäeval ongi see paljudele kohustus olla oma vaatajate ees aruandlik. Aga miks sa tegelikult seal jõusaalis käid? Äkki paneks selle põhilise kõigepealt paika. See hakib tohutult treeningut ja segab keskendumist, kui sa istud 50% ajast telefonis. Tee seda pärast trenni,” soovitab Leesmann.

Vigu tuleb ikka ette!

Leesmann tõdeb, et vigu ikka tuleb ette ja neid ei tohi karta. Muidu võibki jääda tunne, et jõusaali ei julgegi minna, midagi võib juhtuda. “On kindlasti asju, mis juhtuvad jõusaalis isegi siis, kui sa oled kogenud treenija. Mul kukkus hiljaaegu jõusaalis 25-kilone ketas varba peale, valus oli. Kas oleks saanud seda vältida? Kindlasti oleks saanud, aga vahel on kiire, vahel oled hooletu ja vahel on tähelepanu hajutatud. Siis asjad juhtuvadki. Ole keskendunud, ära unusta, miks sa saali tulid ja hoia oma eesmärgid pidevalt silme ees,” ütleb ta.

On palju asju, mille peale me saame mõelda, enne kui jõusaali läheme. Näiteks mis ma selga ja jalga panen, on see mugav? Millal ma viimati sõin enne treeningut? Leesmann soovitab hoida optimaalset vahet söögiaja ja treeningu vahel, umbes 1,5-2 tundi. Vaadata seda, et oleks kaasas taastusjook.

Hea oleks ka treening enne peas läbi mõelda, siis on see palju tõhusam. Reeglina seda ka tehakse ning see hoiab treeningu intensiivsuse paigas.

Ohte aitab vältida ka treener. Leesmann selgitab, et treener on ressurss. Topeltsilmad, topeltkõrvad, keegi kes töötab heas mõttes sinu heaks. Ta julgestab sind, korrigeerib vajadusel ja vaatab, et sa liiguksid oma eesmärkide suunas. Kogenud treener näeb palju ohte juba ette ja oskab sind õiges kohas tagasi hoida või siis laseb sul juurde panna.