Reklaam sulgub sekundi pärast

Kuidas saada eraettevõtjaks?

Ettevõtlikkuse uurijad Euroopas ja Eestis on jõudnud tulemusele, et ettevõtja on pigem meesterahvad. Tulevikus naiste osakaal ettevõtluses ilmselt suureneb, sest näiteks Eestis oli potentsiaalsete ettevõtjate seas küsitluse järgi naisi ja mehi peaaegu võrdselt.

Buduaarile Meeli Vaikjärv
EAS ettevõtluskonsultant

 

Naisettevõtlusalaseid uuringuid on Eestis vähe tehtud, kuid 2004. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud Eesti elanike ettevõtlikkuse uuringust nähtub, et elanike üldine hoiak ettevõtluse suhtes näitab pigem palgatöö populaarsust – 65% küsitletutest eelistaks töötada palgatöötajana.

Naiste hulgas on palgatöö eelistajaid veidi rohkem kui meeste hulgas. Ettevõtlikkuse uurijad Euroopas ja Eestis on jõudnud umbes sarnasele tulemusele, et ettevõtja on pigem meesterahvas – 65% ettevõtjatest on mehed. Tulevikus naiste osakaal ettevõtluses ilmselt suureneb, sest näiteks Eestis oli potentsiaalsete ettevõtjate seas küsitluse järgi naisi ja mehi peaaegu võrdselt.

Enamik Eesti ettevõtjatest on vanuses 25–54 aastat, kusjuures tüüpiliselt on ettevõtja 35–44-aastane. Sellised on uuringutulemuste statistilised andmed, kuid kunagi pole liiga vara või liiga hilja alustada oma ettevõtmist. EASi starditoetuse saajate hulgas on olnud nii alles üliõpilasi kui ka särtsakaid vanemaid daame. Kunagi ei ole hilja midagi juurde õppida või näiteks siis, kui lapsed suured on, alustad uut elu – ettevõtjana.

Ettevõtjad on keskmisest aktiivsemad ning paistavad silma selliste omaduste poolest nagu sihikindlus, koostöövalmidus, otsustusvõime, enesekindlus ja nn tugev seesmine kontrollkese (ise oma käekäigu mõjutamine on tähtsam olukorraga kohanemisest). Seega on enesehinnangute alusel võimalik teatud tõenäosusega välja tuua inimesed, kellel on ettevõtjana enam võimalus edu saavutada. Siit omakorda järeldub, et olulisemad on inimese isikuomadused kui tema sugu.

Siiski on naised riskipelglikumad, alalhoidlikumad, kardavad meestest enam võlgadesse sattuda ja äritegevuses ebaõnnestuda ning on pessimistlikumad ka rahastamisvõimaluste osas. Naisettevõtjad võtavad ettevõtet alustades üldiselt väiksema laenukoormuse (kui üldse) ning on samas paremad laenude tagasimaksjad. Suurem riskitundlikkuse tõttu on naiste loodud ettevõtted ka sageli elujõulisemad. 

Naiste ettevõtlus võrsub nende igapäevaelust

Naistel ja meestel on erinev sotsiaalne ja emotsionaalne kapital, mistõttu on neil küllaltki erinevad sotsiaalsed võrgustikud. Tartu ettevõtlusuuringu andmed näitasid, et naistel jääb vähem aega ärikontaktide arendamiseks, mistõttu neil on raske olla “õigel ajal õiges kohas”, mis aga on oluline äriedu pant. Naiste ressursid (aeg, energia, raha) kuluvad meestest enam suhtlemisele sugulaste ja tuttavatega, on seotud hoolitsemise ja abistamisega ega too enamasti materiaalseid väärtusi. Samas näitavad ettevõtete juhtide uuringud, et üldiselt on eestlastest firmajuhtide jaoks organisatsioonisuhetes tähtsad viisakus ja korralikkus, meeskonnaloomise oskus – siin on naisjuhtidel sageli eeliseid.

Eesti tööjõuturule on iseloomulik ka selge naiste ja meeste tööde jaotus. Naisettevõtjate peamised tegevusalad on suuresti seotud teenindavate erialadega. EASi starditoetust saanud naisettevõtjad on asutanud ilusalonge, pesumajasid, eraarstivastuvõtte, veterinaarkliinikud, toitlustus-, turismi- ja majutusettevõtteid. Näiteks hakkaja naine Diina Smirnova, enne oma ettevõtte loomist mitu aastat töötu, rajas FIEna Kohtla-Järve peatänava äärde väikse pannkoogikohviku, millest on saanud populaarne einestamiskoht.

Ka koolitust ja konsultatsiooni on naised pidanud sobilikumaks töö iseloomu ja paindlikuma töökorralduse tõttu. Väga positiivse näitena võib tuua Kersti Võlu Koolituskeskuse Jõhvis, mis hoolimata käivitamisraskustest on kasvav ja kasumlik ettevõte täis uuenduslikke ideid.

Vähem leidub naiste seas neid, kes on tegevad tootmises. Siiski on starditoetust saanud ka naisettevõtjad, kes juhivad mööblitööstust, aknalaudade tootmist, jalatsitööstust jne.

Naiste puhul mängib rohkem kui meeste puhul rolli töö- ja pereelu ühitamise vajadus ning tihti valitaksegi tegevusala, millega on kerge ühitada pereliikmete eest hoolitsemist. Näiteks on naistest EASi starditoetuse saajate hulgas olnud mitmeid laste päevahoiukeskuse või eralasteaedade loojaid. Mõnikord ongi põhjus olnud just selles, et oma lapsele ei jätkunud lasteaiakohta. Ühelt poolt ühiskondliku vajaduse olemasolust ja teisalt võimalusest pühendada oma lapsele enam aega ongi sündinud ettevõte. Sageli on naistel äri loomise aluseks eelnev hobi või töökogemus. Paljudest käsitöötegijatest on saanud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on loonud endale töökoha.

Kuidas alustada?

Kui leitakse endas ettevõtja algatusvõimet, saab tarvilikku infot erinevatest allikatest.
Alustava ettevõtja esimeseks nõuandjaks on maakondlik arendus- või ettevõtluskeskus. Igas maakonnas tegutsevad arenduskeskused moodustavad hästi toimiva üle-eestilise võrgustiku alustava ettevõtja toetamiseks. Ettevõtja saab keskusest nõu ettevõtte asutamise, maksunduse, äriplaani koostamise ja toetuste kohta.

EASi hallatav infoportaal Aktiva (www.aktiva.ee) pakub äriuudiseid, arvamuslugusid ja teavet riigilt ärisektorile suunatud internetipõhiste teenuste kohta. Samuti saab portaalist lugeda laias valikus ettevõtlusalaseid abimaterjale, ülevaate ilmuvast ärikirjandusest ja ettevõtjale olulistest tulevatest sündmustest, küsida veebikeskkonnas nõu avaliku sektori spetsialistidelt ja diskuteerida teiste ettevõtjatega. Lehekülg on nii eesti- kui venekeelne ning sel aastal lisandub ingliskeelne osa.

Alustava ettevõtja käivitamis- ja kasvuraskustest ülesaamiseks on loodud EASi mentorlusprogramm. Tegemist on programmiga, kus viiakse omavahel kokku alustav ettevõtja mentii (kuni 5 a tegutsenud) ja juba kogenud ettevõtja mentorina. Töö toimub ühiste koolituste ja kohtumiste käigus. EAS organiseerib osalejatele ka õppereise. Aasta jooksul saab mentii mentorilt mitmesugust nõu ja tuge oma ettevõtte arendamisel ning laieneb mõlema osapoole kontaktidevõrgustik. Programmis osalemine on mõlemale poolele tasuta.

Ettevõtetele, kes vajavad oma innovatiivsete ideede teostamiseks eelkõige nõustamis- ja kontoriteenuseid, on pakkuda inkubaatorite abi. Inkubaatoreid töötab mitmes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Narvas, Põlvas ja Räpinas. Ettevõtlusinkubaatoris pakutakse alustavale ettevõtjale konsultantide kaudu eriteadmisi, koostöövõrgustikke ja tegutsemiseks vajalikke ressursse (ruumid, seadmed jne). See aitab vähendada ebaõnnestumise riske ja kiirendab firmade arengut. Taotleda saab ka EASi alustava ettevõtja starditoetust, mille abil renoveerida tootmisruume, samuti soetada tootmiseks vajalikku varustust. Starditoetuse tingimuseks on, et ettevõte peab olema asutatud vähem kui aasta tagasi ja tegutsema väljaspool Tallinna. Täpsematest tingimustest saab lugeda EASi kodulehelt www.eas.ee.
Alustava ettevõtja peaks kindlasti mõtlema ka oma töötajate koolitamisele. Selles on abiks koolitustoetus, mida väikeettevõtted on oodatud taotlema.

Ettevõtjaks ei sünnita, vaid kasvatakse. Kui on olnud juba julgust alustada, siis ettevõtluses olemine annab kogemusi, millest õppida, koostöövõrgustikke, millele tugineda, julguse edasi areneda ja laieneda. Ettevõtlikkus kasvatab ettevõtlikkust!