3 ASJA, MIDA emadus mulle õpetanud on: Mari Ojasaar

Emaks saades mõistis aga naine, et emaks sünnitakse - samamoodi nagu sünnib laps uude maailma, avaneb ka naise jaoks uus maailm. "Nii nagu beebi on alguses abitu ja oskamatu, vajab ka naine emaks õppimiseks aega. Loomulikult on esmased instinktid nii emal kui lapsel olemas, aga kogu elumudel muutub naise jaoks. Teise lapsega on emal juba kogemus suurem ja taaskord uue mudeliga kohanemine kergem," sõnas ta. Emadus on Marile õpetanud: Elada hetkes ja nautida hetki lastega. Ma ei ütle, et nautida iga hetke, sest nii ei saa - siis on see pigem pingutatud nautimine, oleme siiski inimesed. Aga ma tõesti võtan iga päev aja, et oma lapsi nautida. Olen seni kogenud, et minu jaoks ei sirgu nad ülepea kiirelt suureks, sest ma tõesti olen nendega nii palju koos ja olen maksimumi nende eluetappidest võtnud. Muidugi on mu lapsed veel väikesed: 7-ja 3-aastane. Minu privileeg on see, et kahe lapse kõrvalt jaksab neid nautida ning aitab ka kahe lapse vaheline aeg, mis on neli aastat. Pea iga õhtu võtan aja, et lastele raamatut lugeda, kaisutada neid. Mängime koos kaarte ja veedame palju aega looduses. Emadus on õpetanud minule, et see on märksa vahvam, kui leian lastega ühised huvid. Kindlasti on meie jaoks loodus see, mis meid seob. Samuti kunst, aga ka tervisliku koduse toidu valmistamine. Kunst ja loodus seob meid aga siiski enim. Nii vahva, kui lastele meeldib sama, mis emalegi (ja tihti see nii on) ja seda saab koos nautida, avastada, õppida. Just nii valmis meie peres lastega koos uus lasteraamat "Loodus laste moodi." Kui tol hetkel 6-aastane Aaron palus koos raamatu teha, siis saime peagi aru, et teemaks võiks olla loodus ja raamatu joonistame koos. Läksime sellega isegi sammu võrra kaugemale ning palusime kõigil, kel soovi, lasteraamatu jaoks pilte joonistada. Saime üle 400 illustratsiooni ja panime need kõik sellesse raamatusse. Usun, et Aaronile oli see väga õpetlik protsess - kuidas valmib raamat, kuidas tuleb olla järjepidev ja milline on tulem. [caption id="" align="alignnone" width="500"] Pilleli ja Hannes[/caption] Kolmas asi, mis emadus on õpetanud on see, et ma ei ole ideaalne ema. Või see oleks vale isegi nii öelda, pigem siis perfektne ema. Ma olen inimene ja aegajalt väsinud ja ema rollist tüdinenud. Ma ei pelga lastele siis oma tundeid rääkida. Ütlengi ausalt, et tahan rohkem aega koos oma mehega veeta, soovin ise lulli lüüa ja ei jaksa laste järgi koristada vms. See on vahva, kuidas nad siis aegajalt küsivad ning tõdevad, et emme on täna väsinud ja suurem poeg loeb näiteks ise väiksele vennale õhtujuttu. Aus püüan lastega olla nii palju kui vähegi võimalik. Ma ei soovi, et nemad perfektselt käituksid koguaeg, sest see põletaks nad läbi. Rohkem tuleks teineteist mõista.