TARKUSETERAD EMADELT

Lauljanna ja saatejuht Kethi Uibomägi räägib, et ühel hetkel lausus ema talle kuldsed ja ülimalt olulised sõnad „Tee, mida tahad!” „Mul oli vaja hakata iseendale aega pühendama ja ennast uuest küljest leida ning ema öeldud moto kannab mind siiamaani.“ Uurides, kui palju on Kethi pidanud tunnistama, et emal on olnud õigus, tõdeb naine, et selliseid olukordi polegi tekkinud. „Meil ei ole siiani olnud olukorda, kus ema hiljem tagantjärele targutab. Ta laseb mul üsna mõnusalt oma elu elada ja usaldab mind otsuste langetamisel.” Moelooja ja brändi Mammu Couture omanik Maria Tammeorg on emalt õppinud, et naine peab olema alati hoolitsetud ja seda mitte teiste, vaid enda pärast. „Kui tead, et oled kaunis, annab see enesekindlust ja loob hea tuju kogu päevaks. Minu ema saab kohe 70. aastaseks, kuid ma ei ole teda kunagi sassis juustega näinud. Ta keerab siiamaani iga päev rulle! Tema juuksed on hoolitsetud, küüned alati kaunilt lakitud, ta mõtleb riietuse enne majast lahkumist läbi ja värvib huuli ka seenele minnes. Ta on tõeline naine!” Maria tunnistab, et eks elus on ikka ette tulnud olukordi, kus ta on pidanud tunnistama, et emal oli õigus. „Samas, kes seda tagantjärele targutamist ikka kuulda tahab,” muigab moelooja. Laulja ja saatejuht Helen Adamson ütleb, et parim emalt saadud tarkusetera on seotud suhetega. „Mu ema ütles mulle juba üsna pisikese lapsena, et kedagi ei ole võimalik muuta ega ümber kasvatada. Nägin pikalt vaeva, et sellest mõttest päriselt ja põhjalikult aru saada, aga nüüd mõistan seda täielikult. Saad elus ja suhetes muuta asju ainult lähtuvalt sinust endast. Niipea, kui paned fookuse kellelegi teisele, lähevad asjad hapuks,” muigab Helen, kellel on seoses tarkuseteraga olnud nii mõnigi äratundmismoment. Naise sõnul on kõige olulisem sellest ise aru saada. Kui teismelisena tuli ikka ette olukordi, kui ei tahtnud tunnistada, et emal oli õigus, siis praegu Helenil sellist valehäbi enam pole. „Minu jaoks ei ole enam ammu probleem tunnistada, kui eksin või midagi läheb viltu. Lapsepõlves oli neid hetki küll, kui ema käskis näiteks soojalt riidesse panna, kuid mina ei tahtnud ning läksin õue ainult peapaela või sootuks palja peaga ja loomulikult külmetasin. Kui ema pärast küsis, kas mul oli külm, siis ma muidugi seda ei tunnistanud, aga endamisi mõtlesin küll, et tal oli õigus.” Lauljanna Laura Põldvere ema on ühtlasi ka tema parim sõbranna, kes on andnud palju nõu ja jõudu. „Ta on mu inglike, inspiratsiooniallikas ja tugi rasketel hetkedel. Kuna ta töötab coachina, oskab ta lisaks emarollile anda nõu ka kõrvalseisjana. Otsused teen ikka mina ise, ta ei utsita mind tegema midagi, mida ma ei taha. Oma vitsad pean ikka ise kätte saama. Teiste vigadest õppimine minu puhul ei toimi.” Seoses ema tarkuseteradega, on Laural eredalt meeles hetk, mil ta oli 14-aastane ja pidi minema muusikastuudio esinemisele. „Olin eelnevatel esinemistel käinud ikka kleitide ja riietega, mida ise tahtsin kanda, aga sel hetkel tabas mind hirm kanda asju, mida tegelikult tahtsin. Kõik teised olid laval teksades ning tundsin, et peaksin nendega sarnane välja nägema. Sel hetkel ütles mu emps siiamaani meelesoleva mõtte, et enne, kui inimesed kuulevad mind laulmas, näevad nad mind. Kui väljendan ennast oma riietusega, saavad nad osakese minust juba enne musitseerimist. Lisaks on enda eest hoolitsemine austusavaldus oma publikule.” Seda, et emal oli õigus, on Laura elus palju tunnistanud. „Mul oli teismelisena veider „silmanägemine”. Ma lihtsalt ei suutnud enda riideid kapist üles leida. Vaatasin ja vaatasin, aga no ei olnud seda kleiti seal, kus ta pidi olema. Hõikasin siis empsile alumisele korrusele, et kus see kleit on. Nii see vestlus meil kulges, kuni ta tuli kapi juurde ja näitas, et see kleit, mida otsisin, oli mu nina ees,” naerab lauljanna. Saatejuht Keili Sükijainen räägib, et ema on talle õpetanud iseseisvust ja sõltumatust. „Kui sa hoiad ise oma elu ohjasid, teed sa ka ise oma reeglid ning keegi ei saa sind peatada või tagasi hoida. Olles iseseisev tugev naine, saad ise valida, millal kõrvale astuda või edasi minna. Mind on need tarkuseterad elus väga palju aidanud. Ma ei ole olnud kunagi ühestki mehest või ametist sõltuv. See, mille olen omale teeninud ja loonud, seda ei saa minult keegi ära võtta ning ma tean, et mu tagala on alati kindlustatud.” Keili tunnistab, et noorena tuli küll ja veel ette olukordi, mil tuli tunnistada, et emal oli õigus. „Alustades sellest, et ema keeles mul kategooriliselt blondid kiharad punaseks värvida ning kui ma seda lõpuks ikka salaja tegin, pidin pärast paar kuud porgandivärvi peaga ringi käima. Väga valus õppetund,” meenutab naine ja lisab, et on olnud ka positiivset tõdemist. „Ema julgustas mind juba noorena suvel oma taskuraha teenima. Alguses tundus see jube tüütu ja mõttetu, kuid nüüd olen talle väga tänulik, et ta on mulle õpetanud rahaga ümberkäimist ning ka seda, et elus on kõik võimalik ja kättesaadav, kui sa ise selle nimel vaeva näed. Usun, et olen tänu sellele elus nii mõnegi oma unistuste reisi või karjäärisammu teinud.”