Elades ämma terrori all

{:340010 width=120 height=181 align=left}Elina on 25-aastane noor naine, kellel on oma mehega 2 last. Elina pere elab mehe ema juures suures majas. Naise elu on seal aga põrgu- elatakse pideva ämma terrori all. Kord lööb ämm lapsi, kord sõimab Elinat hooraks.

Asja juures on kõige uskumatum see, et Elina mees keeldub seda kõike uskumast. Ämm on osav- ta sõimleb ja peksleb ainult siis kui tema poeg seda ei kuule ega näe. Poja silmis on ämm kõige hoolitsevam ja toredam inimene, kes üldse olla saab. Kui pojake koju tuleb, muutub ämm hoopis teiseks inimeseks, silitab ja nunnutab lapsi jne.

„Ta üritab mind hulluks ajada ja meid tülli keerata”, räägib Elina. „Algusest saati on ämm mulle öelnud, et tema poeg ei vääri minusugust litsi. Nimelt on mul laps ka eelnevast kooselust. See ei mahu aga talle pähe, et tänapäeval on paljudel naistel lapsed erinevate meestega. See ei tee nüüd küll kedagi litsiks. Pealegi olen elus maganud ainult kahe mehega- oma esimese lapse isaga ja praeguse mehega.

Ta teeb minu lastel vahet ning tegeleb ainult oma poja lapsega, teisele lapsele ütleb igasugu koledusi ja paar korda on ta pisikest isegi vannituppa kinni pannud ning hiljem mehe kuuldes kõik minu kaela ajanud ning öelnud, et unustasin lapse pimedasse vannituppa. Ta annab oma poja lapsele maiustusi, teisele lapsele ei paku neid kunagi, ütleb talle hoopis, et mingu too dieedile, paks laps on kole. Ta on lapsi korduvalt löönud kui need liiga kõva häälega räägivad või mängivad”

Elina on mehele korduvalt rääkinud, et selline elu ei saa kesta ning on talle ja lastele kurnav. Mees aga ei tee kuulmagi ning ütleb, et Elina kujutab asju ette, sest on kodune ning tal pole midagi muud peale fantaseerimise teha. Elina on pannud mehe valiku ette- kas tema ja lapsed või ema. Mees on valinud Elina ja lubanud hakata korterit vaatama, aga juba 2 aastat pole midagi liigutatud. Kõik on jäänud tühjaks jutuks.

Ema on mitu korda ähvardanud, et kui pojake ära kolib, siis sureb ta maha ja ei saa üksi hakkama. Ema on oma pojale mitmeid kordi rääkinud, et tal on surmahaigus, mis ta varsti võtab. Elina on nende ühiselt perearstilt oma ämma tervise kohta pärinud ning arsti väitel on naisterahvas kõige parema tervise juures. Valede võrku punuv ämm ei kohku millegi ees ja teeb kõik selleks, et oma poega kodus hoida.

Elina on pärit maalt ning hetkel väikese lapsega kodus. Tal pole kuskile põgeneda, linnas sõbrannasid pole, maale tagasi ka ei taha minna. Kus sa ikka kahe lapsega lähed?

Kõige kergem tunduks vast mees maha jätta ja alustada nullist? Elina seda teha ei taha, ta ei soovi jätta last isata. Mees on muidu igati mõistlik- hoolitseb naise ja laste eest, teenib head palka ja on haritud, ainus viga on tal see, et ta ei kannata absoluutselt kriitikat oma ema kohta, kes Elina ja tema laste elu põrguks teeb.

”Mida ette võtta, kelle poole pöörduda, kuidas teha mehele selgeks, et tema ema pole see, kes ta välja paistab? Kuidas saada sellises olukorras hakkama?” küsib Elina pisar mööda põske alla voolamas ja pea lootusetult norus.

Kallid Buduaarikad, ehk oskate teie anda Elinale nõu selle kohta, kuidas edasi toimida. Ehk on keegi teist olnud sarnases olukorras ja näinud väljapääsu?