Kuidas käib abiellumine?

16 kommentaari

\"imageManager_223296\"Peale seda kui inimesed on otsustanud teineteisega ülejäänud elu koos veeta ning abielluda, seisavad nad silmitsi ühe suure asjaajamisega. Tuleb abielu registreerida, valida nimi, mõelda kas soovitakse kiriklikku laulatust, korraldada pulm jne. Kuidas see kõik käib?

Kadri Põldma
kadri@buduaar.ee

\"imageManager_223294\"Peale seda kui inimesed on otsustanud teineteisega ülejäänud elu koos veeta ning abielluda, seisavad nad silmitsi ühe suure asjaajamisega. Tuleb abielu registreerida, valida nimi, mõelda kas soovitakse kiriklikku laulatust, korraldada pulm  jne. Kuidas see kõik käib?

Eestis sõlmitakse abielusid vaid mehe ja naise vahel. Abielu ei sõlmita lähedaste sugulaste, sealhukgas vendade ja õdede ning poolvendade ja -õdede, lapsendajate ja lapsendatute, sama isiku poolt lapsendatute vahel, isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu (va teatud juhud).

Kus anda sisse avaldus abiellumiseks?

Abiellumisavaldusi saab esitada Tallinnas, Pärnu mnt 67, sõltumata abiellujate elukohast.
Abieluavalduse esitamiseks peavad mõlemad abiellujad koos tulema Tallinna Perekonnaseisuametisse, Pärnu mnt 67, tuba 103. Avalduse blankett täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta isikut tõendavad dokumendid.

Kui kiiresti saab abielluda?

Vastavalt perekonnaseaduse § 1 sõlmitakse abielu mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuasutus tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, arvates avalduse esitamisest. . Samuti võib teatud juhtudel abielu sõlmimise edasi lükata ka perekonnaseisuasutus. Seda näiteks juhul kui enne abielu sõlmimist teatatakse perekonnaseisuasutusele abielu sõlmimist takistavast asjaolust. Mitme välisriigi (Prantsusmaa, Inglismaa, Shotimaa jt.) perekonnaseadustes ongi kasutusel selline mõiste nagu “mahakuulutamine”, mille eesmärk on selgitada välja võimalikud takistused abiellumiseks.

Teatud takistused võivad ilmneda juhul kui soovitakse kiriklikku laulatust. Seetõttu on vajalik laulatust läbiviiva vaimulikuga aegsasti tingimuste suhtes läbi rääkida. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik laulatab vaid oma liikmeid, seega peavad soovijad olema ristitud ja leeritatud (mille läbiviimine nõuab – juhtudel kui seda varem ei olda – paratamatult teatava täiendava ajakulu). Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liit (Tallinna Oleviste kirikus) on eeltingimuste suhtes tunduvalt tolerantsem.

Palju avaldus maksab?

Riigilõiv on 300 krooni.

Mis saab perekonnanimest?

Abielludes võivad abikaasad:

valida uue perekonnanime või säilitada senise perekonnanime;
uus perekonnanimi võib olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi või  koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest;

uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.

Abikaasa perekonnanime lisamisel (näiteks Anderson-Kask) kasutatakse sidekriipsu.

Kui vanalt saab abielluda?

Abiellumisealine on isik, kes on saanud vähemalt 18-aastaseks. 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul.

Seejuures on oluline, et nõusoleku annaksid mõlemad vanemad ka sel juhul, kui nad on näiteks lahutatud ja ei ela koos.

Kui soovid abielluda välismaalasega Eesti Vabariigis

Kui abielluja on välisriigi kodanik, kellel ei ole Eestis elamisluba, tuleb tal esitada elukohajärgsest riigist väljaantud tõend abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumise kohta. Nimetatud tõend tuleb kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. Kehtiva elamisloaga välismaalasel ei ole täiendavaid dokumente esitada vaja.
 
Kui soovite kiriklikku laulatust

Laulatus on kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu. Laulatus on kristliku abielu algus. Kirikuõpetaja viib laulatuse läbi kui kirikupoolne tunnistaja ja abielulepingu seaduslikkuse kinnitaja. Laulatuse eelduseks kirikuliikmeks olemine – kristliku abielu saavad sõlmida kristlased. Seega on laulatuse eelduseks, et pruut ja peigmees on ristitud ja täisõiguslikud koguduseliikmed. Erinevates kristlikes kirikutes on erinevad tingimused täisõiguslikuks liikmeks saamiseks. Kui abielluda soovijad plaanivad laulatust, kuid üks või mõlemad osapooled ei ole koguduse liikmed, tuleb kõigepealt tulla leeri. Kes on ristimata, saab leeriõpetust ja ristitakse seejärel. Ristimise ja leeri küsimuses tuleb pöörduda kohaliku koguduse vaimuliku poole.