Noor ema Liina: mu tütar on paks ja ma ei suuda seda muuta

"Olen endine modell ja mulle on alati olnud oluline heas vormis olemine," räägib Buduaarile 30ndates Liina, kes jälgib oma toitumist ja teeb palju trenni ning seetõttu pole lisakilod olnud varem probleemiks. "Ometi võitlen ma praegu lisakilodega rohkem kui kogu oma elu jooksul kokku." 

"Küsimus on minu 9-aastases tütres Miinas, kellel on suur probleem kehakaaluga. Miina on 136cm pikk ja kaalub 42kg, mis on umbes 8kg rohkem kui peaks olema. Väikese lapse puhul on see väga palju. Ma näen palju vaeva tema toitumise reguleerimisega, aga kuna käin tööl, siis päeval on see asi kontrolli alt väljas ning mehe ema, kes lapsega päeval kodus on, ei kuula minu soovitusi lapse toitumise osas. Meil on väga erinev nägemus, mis on tervislik ja mis mitte ning me vaidleme ja kakleme sel teemal iga päev. Tema leiab, et paksus on tekkinud nn üleminekuetapist ja see läheb mööda ning lapse toitumist ei pea piirama, sest laps peab saama kõike erinevaid asju- ka komme ja rasvaseid jogurteid.  Ka mees ei näe probleemi lapse kehakaalu juures ja mind peetakse suguvõsas hullunud anorektikust modelliks, kes eeldab, et kõik oleksid piitspeenikesed ja kes ei mõista, et (nende meelest) normaalkaalus kasvav organism alles kasvab nendest beebikilodest välja. Olen pidanud nõu erinevate toitumisspetsialistidega, kes kõik on minu lapse päeva menüüd nähes väitnud, et see on umbes kaks korda suurem toidukogus, kui selles vanuses laps peaks sööma. Aga ma olen  jõuetu midagi muutma, sest mitte keegi teine  peres ei toeta minu tervisliku toitumise plaani ja mind peetakse hulluks. Asi on isegi nii kaugele läinud, et mees ähvardab mind maha jätta ja lapse endaga kaasa võtta, sest ma pidavat näljutama last. Kui lapselt arvamust küsida, siis loomulikult meeldib talle see, et issi annab igale tema isukesele järele ja ta saab kõike süüa, nii et ka tema meelest olen mina paha. Ometigi ma arvan, et kokkuvõttes, kui ta ise saab natuke vanemaks, siis saab väga hästi aru, mida isapoolne suguvõsa temaga teinud on, sest vaevalt, et mõni teismeline või noor naine tahab paks olla. 

Kuhu sellise murega pöörduda- lastekaitsesse, politseisse, kooli, kohtusse? Rääkisin ühe tuttava advokaadiga ja tema leiab, et ületoitmine ei anna küll õigust last isalt ära võtta. Kooli ei tahaks ka kaasata oma pere murede lahendamisse. 

Seda, et ta on natuke paksuke, teab ka Miina ise väga hästi, sest ta on mõnikord koolist koju tulnud ja öelnud, et keegi narritas teda. Ometigi rahustavad mees ja ämm ta maha ning kinnitavad talle, et ta on täiesti normaalses kaalus ning küll ta kasvab sellest välja. 

Jah, võib olla tõesti kasvab ta sellest välja, nagu mu mees ja ämm ütlevad. Ma väga loodan, et see nii on. Aga see ei muuda tõsiasja et mu laps sööb mehe ja ämmaga koos olles absoluutselt kõike, mida ta soovib- kommi, coca-colat, kartulikrõpse ja kõike muud, mis lisaks kõrgele kalorsusele on ka tervisele kahjulik.  Ja mina vaatan jõuetult pealt ning ei oska kuidagi oma last kaitsta ega aidata. Vaadates tema toitumist ja toiduvajadusi, siis on selge, et lisakilod tulevad toidust ning tegu pole terviseprobleemiga. Tal on eriline soov magusa järele ja tundub, et ta isu on täitmatu, sest tal on kogu aeg nälg. Ilmselgelt on meie tütrel oma isa geenid, sest mehe isa ja ema on suured ja kogukad inimesed ning ka mees on suur mees, aga kui valid endale elupartnerit, siis ei vaata ju vanemate geene vaid kuulad ikkagi südame häält. Ja pealegi mulle meeldib, kui mees on väheke kogukam kui naine. Samas jällegi on väga kurb, kui tütar saab endale sellise geenid.

Ma olen ahastuse äärel, ma tõesti ei taha, et mul on paks tütar. Ma tahan, et ta oleks normaalne ja õnnelik laps, kellest kasvab normaalne, õnnelik  ja terve noor inimene."

Buduaar.ee