Angela Aak:

Angela hakkas silma jääma mitte kui vaid hea kitarrist, vaid ka kui kitarrist, kes armastas teisiti riietuda. Ta käis oma endise elukaaslasega koos shoppamas, värvis küüsi, tegi meiki ja kandis kõrgeid kontsasid. Angela on üks nendest, kes kahjuks on elanud oma elus läbi hirmsaima õudusunenäo – sündis mehe kehas, olles ise üdini naine. Lõpuks ometi võib ta aga julgelt oma nime passis ära vahetada Andresest Angelaks ning nimetada ennast tõeliseks naiseks – just hiljuti tegi ta ära palju maksva soovahetusoperatsiooni.

Kadi Jüriado

kadi@buduaar.ee


Angela hakkas üldsusele silma jääma mitte ainult kui hea kitarrist vaid ka kui kitarrist, kes armastas teisiti riietuda. Ta käis oma endise elukaaslasega koos shoppamas, värvis küüsi, tegi meiki ja kandis kõrgeid kontsasid. Angela on üks nendest, kes kahjuks on elanud oma elus läbi hirmsaima õudusunenäo – sündis mehe kehas, olles ise üdini naine. Lõpuks ometi võib ta aga julgelt nime passis ära vahetada Andresest Angelaks ning nimetada ennast tõeliseks naiseks – just hiljuti tegi ta ära palju maksva soovahetusoperatsiooni.

Praegu on Blacky kitarrist kodune ja taastub operatsioonist. Buduaar kutsus Angela fotostuudiosse ja õppis tundma erilise saatusega naist. Naiselikkus ja sõbralikkus on omadussõnad, mis teda iseloomustavad.

Oled öelnud, et pere on Sulle kõige tähtsam. Tähtsaim, mida oled saanud oma vanematelt eluks kaasa?
Mõistmise, arusaamise ja toetuse. Selle nimi on armastus ja see puudutab kõiki lähedasi inimesi.

Suur muutus toimus Sinuga just hiljuti – tegid läbi soovahetusoperatsiooni.
Millal tuli teadmine, et Sa selle kunagi kindlasti oma elus ette võtad?
Arvan, et iga naise õudusunenägu on ärgates ollagi meessoost. Kild killu haaval ennast tundma õppides ja teadvustades, kes tegelikult oled, saabub ka teadmine, et teisiti enam ei saa ega suuda. Kildude kogumine algab lapsepõlvest. Ehk siis viimased  viisteist aastat on möödunud kindlas teadmises, et saada kord lahti sest unenäost.

Mis oli Sinu suurimaks hirmuks enne operatsiooni?  Esimesed emotsioonid pärast operatsiooni?
Operatsiooni ennast ma ei kartnud. Kui olin kohtunud oma arstiga, uskusin ja teadsin kohe, et kõik läheb hästi – tema pilk ja olemine ütles seda mulle ja selle nimi on vist usaldus. Kuigi ta rääkis ka kõiksugustest võimalikest riskidest, ei hakanud ma siiski midagi hullu kartma ja ettekujutama. Ta on väga hea arst. Kartused olid hoopis materiaalset laadi, et äkki ma ei suuda oma lõikust tasustada. Mind aitas vana sõber, kes on väga hea inimene.
Pärast oppi : mäletan, et narkoosist välja tulles oli tunne nagu oleks lõppenud pikk uni. Nägin isegi unenägusid. Oli hea kerge tunne. Kui arst tuli mind vahetult peale oppi vaatama, suutsin öelda, et mul on väga külm. Võbisesin vist üleni. Aga mulle endale ei olnud see niiväga hull või jube tunne.

Mille poolest (peale anatoomilise erinevuse) erineb praegune Angela endisest Andresest?
Angelal on palju rohkem enesekindlust. Loomulikult ei saa ma oma endist elu unustada ega püüagi seda. Aga tõesõna – tunne on selline nagu paljud asjad oleks paika nihkunud. See muidugi ei ole tulnud päevapealt.

Oled väga hea kitarrist. Kes on Sinu lemmikmuusikud? Kuidas Sinust sai kitarrist?
Hindan muusikat piirideta. Ma ei oska eelistada ühte kindlat stiili teisele. Kindel on see, et kui plaat on loodud südamega on seda sealt ka kuulda!
Kuulan väga erinevat muusikat alates klassikast ja jazz-st räme-rockini. Minu meelest kui muusikas on sees oma „uba“ ja sõnum, mis tekitab emotsiooni, on kõik hästi. Pole niivõrd tähtis, milliste vahenditega selleni on jõutud. Hetkel lemmikuid küll ei oska öelda, sest nii palju on ju head muusikat ja muusikuid. Lapsepõlvest on muidugi meelde jäänud omad lemmikud, aga ka see rida tuleks päris pikk. Mingil perioodil kippusin kuulama vaid rockmusa, praegu ei sea piire stiilides. Arvan, et sama peegeldub ka minu kidramängus ja mõtetes.
Imetlen musikaalseid inimesi, kel mõte lahti ja pole tehnilisi takistusi – tõeliseid loojaid!

Minu kitarrimänguga aga oli nii, et koolibändis mängisin alguses bassi. Siis korraga tuli tahtmine kitarri mängida ja nii ka jäi. Nokin ka vähehaaval muude pillide kallal.

Mida Sa elus kõige rohkem kardad?
Võibolla pikaajalist üksindust ja kasutuna ennast tundmist kunagi vanas eas.

Kui Sa enda ümber ringi vaatad, siis mis Sind kurvaks teeb?
Ei saa ma vahel aru inimeste ellusuhtumisest, hoolimatususest üksteise suhtes. Sellest meeletust võitlusest, et kes ikkagi on selle konnatiigi kuningas. Enesetõestuse raskuspunktid on minu meelest tihti täiesti paigast nihkunud. Minu jaoks ei ole olemas nn teed üle laipade.

Sinu eeskujud?
Oi-oi! See on nii, et killuke siit, teine sealt.

Sinu kohta on öeldud, et oled naiselikum kui mõni sündinud naine. Nüüd, Sinuga tuttavaks saades, sain ma sellele kinnitust. Oled hästi armas inimene ja väga naiselik naine (nüüd võib ka seda julgelt öelda). Igas inimeses pidi aga olema nii mehelik kui naiselk pool. Millised  on mehelikud omadused, mida ise enda juures hindad?
Ma ei löö risti ette kui näiteks koduses majapidamises tuleb teha asju, mida ma tegelikult ei oska või millega ei saaks hakkama. Kui pole abi parasjagu kusagilt võtta, teen ikka kuidagi ponnistades ära -nii hästi või halvasti kui oskan. See ehk on aga rohkem jonn ja paratamatus, mitte niiväga mehelik omadus. Mõned naised vahel teevad end liiga äpuks. See pole siis enam relv.  

Milline (või kes) on Sinu meheideaal?
Mul on vist üsna nõudlik maitse. Kindlasti ei meeldi mulle kui mees on robustne, brutaalne ja liiga enesekeskne. Hindan mõistust, austust, diplomaatiat, huumorisoont, sisemist ja välimist ilu. See kõik on muidugi vaataja silmis. Tegelikult tunneb süda selle ju ära, kas on tõmmet ja tegu õige inimesega.

Sul on koer. Mis tõugu ta on ja kuidas ta Sinu juurde sattus?
Mul on jah üks suur must nonn, kes on paras põikpea, aga samas hästi armas ja hoiab mind. Oma tõult on ta tiibeti mastif, kelles isa poolt veidi ka segaverd. Tema  vanemad on pärit samast  perest ja tänu ta tublile isale juhtusid kutsikad tulema vähe varem kui planeeriti.
 
Kas Sa kardad vananemist? Üritad selle takistamiseks midagi teha?
Mingil määral muidugi, kuigi selle vastu ju ei saa, et oled vanast peast inetu ja  kasutu. Üldiselt on ju inimene nii noor kui ta hing ja ma arvan, et mul on kohati küll lapsehing. Vahel liigagi „üks päev korraga“.

Kuidas ennast vormis hoiad? Millised on Su ilunipid?
Üritan ikka hommikuti võimelda ja kui aega, siis käin jooksmas. Koer vaatab otsa selle näoga, et nüüd lähme – ka tema muretseb minu vormishoidmise eest. Kui aega, käime päris pikki vahemaid maha. Iluprotseduuridest kõige tavalisemaid: maskid näole, juustele, maniküürid, pediküürid teen ise koduselt. Kuigi kui oled salongis pikutanud ja su kallal on tehtud kõiksugu asju on tunne ikka hästi jumalik!

Milline on olnud tobedaim/naljakaim kompliment, mis Sulle tehtud?
Komplimentidega on nii, et isegi kui see on tobe või naljakas on tunne ikka lahe. Vahel mõtlen küll, et oot-oot, mis nali see nüüd oli. Märkan vist enamuses ikka ainult häid ja toredaid komplimente.

Esimene asi, mida Sa tõustes teed?
Talvel tule pliidi alla ja siis võimlen.

Ilma milleta Sa mitte kunagi kodunt ei lahku?
Mul on küllaltki suur nn käekott, mis sisaldab kogu eluks vajalikke asju (kokkupandud kujul). Kindel koht on seal kosmeetikakotil – ei tea ju mis võib ette tulla. See on mul kaunis mahukas.

Mille üle enda juures kõige uhkem oled?
Ma ei ole üldse uhke. See kuidagi tundub nagu liiga  enesekiitusena. Muidugi on hea meel, kui olen hakkama saanud mingi asjaga, mis alguses tundus täiesti võimatu. Olen aeglane, aga püsiv.

Sinu hobid?
Muusika on justkui töö ja hobi koos. Armastan veel jalgrattasõitu, olen isegi üsna pikki maid maha vändanud. Loen, käin kontserdil. Mingeid ekstreemhobisid mul ei ole.

Kes on Sinu elus 3 kõige olulisemat inimest? Miks?
Ei ütle täpselt, aga nad kõik teavad, et on selles nimekirjas.