Gerd Kanter:

6 kommentaari

\"imageManager_186962\"196 cm pikk mitmekordne Eesti meister Gerd Kanter (27) usub, et suuremad saavutused on tal alles ees. Temast kohe õhkub siirast positiivsust ning optimismi, milleta ehk nii kaugele jõuda poleks võimalik olnudki. Suhteliselt hilises eas tippsportlase tee valinud Gerd peab valitud spordiala sobivaimaks.

\"imageManager_186963\"196 cm pikk mitmekordne Eesti meister Gerd Kanter (27) usub, et suuremad saavutused on tal alles ees. Temast kohe õhkub siirast positiivsust ning optimismi, milleta ehk nii kaugele jõuda poleks võimalik olnudki. Suhteliselt hilises eas tippsportlase tee valinud Gerd peab valitud spordiala sobivaimaks. Tippsportlase lapsepõlvest, spordist ja unistustest on kõigil Buduaari lugejatel võimalus lugeda järgnevast intervjuust.

Mis tunne on olla Eesti meister?
Mitte nii hea tunne kui olla maailmameister. Samas, esimest korda, mil Eesti meistritiitli võitsin, siis oli tol hetkel see minu jaoks kindlasti väga tähtis. Oleme küll väike rahvas, kuid usun, et viimastel aastatel on ka eesti meistritiitel kettaheite alal muutunud väga kaalukas.

Kuhu edasi?
Siht on maailmameistriks ja olümpiavõitjaks.

Oled õppinud ärijuhtimist. Mida hetkel õpid ja kas sellega seostad ka oma tulevikku?

Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli ja pooleli on EBS-i magistratuur ärijuhtimise alal. Ärijuhtimine üldiselt on suhteliselt laia põhjaga ning nende teadmistega saab läbi lüüa väga erinevatel elualadel ning kuna peale keskkooli lõppu mul mingit spetsiifilisemat huvi ei olnud, tundus ärijuhtimine parim valik.
Peale sportlase karjääri pean võimalikuks oma firma loomist ja igal juhul eneseteostust majandusalal.

Kelleks lapsena unistasid saada?

Väiksena meeldisid mulle Vene sõjafilmid ja neid vaadates soovisin saada kindraliks või kõrgemaks sõjaväelaseks. Pidevalt käisin onu sõjaväe mütsiga ringi ning mängisin sõjamänge. Siiski kadus sõjaväelase karjääri alane unistus suhteliselt kiiresti.

Aga sõjaväes oled käinud?

Ei ole. Minu aastakäik oli viimane, kellel oli võimalus saada sõjaväest vabastus kõrgkoolis õppides.

Polnud ka soovi sõjaväkke üldse minna?

Ei tahtnud. Ma ei jaga seisukohta, et sõjavägi teeb mehest Mehe. Minu sihid olid selleks ajaks juba niigi selged ning sõjaväkke ennast leidma minna ma ei tahtnud.

Kui sportlik olid lapsepõlves ja kui oluline sport Sinu jaoks lapsena oli?

Sport on meil peres kogu aeg tähtsal kohal olnud. Minu isa on väga sportlik ja tema üks unistus oli, et minust saaks spordimees. Esialgu püüdis ta minust korvpallurit teha, kuid nii see ei läinud ja endisesse TSIK-i ma sisse ei saanud. Tagantjärele on selle üle hea meel.
Kergejõustikku olen kogu aeg teinud, kui kettaheiteni jõudsin suhteliselt hilja ning esialgu oli tegemist pigem hobikorras trenniga.

Spordiala valikuga oled rahul?
Usun, et mõnel muul alal kindlasti edukam olnud ei oleks. Seega tundub, et olen õige ala valinud.

\"imageManager_187047\"Aga kas midagi on jäänud nö ka kripeldama, et ehk oleksid hoopiski midagi muud teha tahtnud?
Ma olen mõelnud, et mulle oleks meeldinud olla laulja, kuigi ma suur laulumees tegelikult pole. Mulle meeldib laulmine ning fantaseerides meeldiks mulle olla laulustaar.

Viisi pead?
Jah, viisi pean ning kooris olen ka laulnud, kuid eriline kuldkõri ma pole.

Aga tulevikus, kas on võimalik raadiotes mõnda Sinu lauldud laulu kuulda?
Tasemelt Müürsepa „Sõbra laul“ oleks reaalne, sest midagi kõrgemat ma ilmselt välja ei laulaks.

Kas vahel tunned ka, et võiksid päeva pealt spordiga lõpparve teha?
Ei, sellist mõtet ei ole tekkinud. Tippsportlase elukutse on rutiinne ja et sellel teel püsida, peab rutiini nautleja olema. Peab meeldima see, mida teed. Võib-olla tõesti, et eelmine aasta, mil mul vigastus oli, tüütas mind ära see lõputuna tunduv raviprotsess, kuid vigastused on spordi varjukülg.

Mitu tundi trenni keskmiselt teed?

Trenni ainuüksi päevas 4,5 kuni 5 tundi ja sinnajuurde 2 tundi masaa