Joogaõpetaja Annika Nõmberg: Õnn sõltub distsipliinist

19 kommentaari
Joogaõpetaja Annika Nõmberg: Õnn sõltub distsipliinist

Annika Nõmberg on tantsu- ja joogaõpetaja, kes leidis tee jooga juurde juba lapsepõlves sügaval stagnaajal käies kaheksandas klassis.  Annika usub, et peaaegu kõik on kiiresti kaduv ja vastukaaluks sellele on ta alati otsinud midagi, mis ei kao ja mis teeb õnnelikuks. Selle leidis Annika kümne aasta eest, pidevalt ise juurde õppides aitab ta ka teistel teed jooga juurde leida. Aastate jooksul on Annika toonud jooga juurde sadu inimesi. Tema enda päevad on täis joogat, õpetamist, õppimist ja tantsu. Ehk on sellel huvitaval naisel ka Sulle midagi õpetada …

Annika Nõmberg on tantsu- ja joogaõpetaja, kes leidis tee jooga juurde juba lapsepõlves sügaval stagnaajal käies kaheksandas klassis.  Annika usub, et peaaegu kõik on kiiresti kaduv ja vastukaaluks sellele on ta alati otsinud midagi, mis ei kao ja mis teeb õnnelikuks. Selle leidis Annika kümne aasta eest. Pidevalt ise juurde õppides aitab ta ka teistel teed jooga juurde leida. Aastate jooksul on Annika toonud jooga juurde sadu inimesi. Tema enda päevad on täis joogat, õpetamist, õppimist ja tantsu. Ehk on sellel huvitaval naisel ka Sulle midagi õpetada…

Jooga on tänapäeval väga populaarne, sellest räägitakse ja kirjutatakse palju ja seetõttu on ka fookused erinevad. Mis on Sinu poolt õpetatav kriya-yoga?
KY on kvintessents SIDDHANTHA-st – kümneid tuhandeid aastaid vana õpetus täiuslikkusest. KY on kõikide teiste joogaliikide häll – süvaõpetus inimesest, tema võimalustest kõikidel tasanditel ja täpne tee nende täitmise viisidest. Igal lubadusel on reaalne, tuhandete joogide poolt läbiproovitud alus.
KY eripäraks on tema äärmine konkreetsus ja selgus, pole mingit udu – et proovi „seda”, ehk aitab. KY on täppisteadus. Tema toimivuse tagab õpetus teadlikkusest. Järk-järgult omandatakse baasomadus igasuguste muutuste esilekutsumiseks- VÕIME OMA TEADLIKKUST JUHTIDA. Ilma selle oskuseta on kõik katsed midagi endas tegelikult muuta kas ajutised, juba ette läbikukkumisele määratud või mõttetult jõukulukad. Minu õpetaja sõnadega- kõik muud vahendid on ekslemisvahendid.
Teiseks eripäraks on väga konkreetne ja iga inimest inspireeriv siht – saavutada püsiv rahulolu ja õnneseisund- satchitananda. Kui see on saavutatud, algavad imelised võimalused.

Oled kogu teadliku elu tegelenud tantsuga ja oled üks väheseid eestlannasid, kes juba sügaval vene ajal joogaga tegeles. Mis või kes sind suunas?
Üsna noorena hakkasin otsima enda jaoks valemit või mudelit, mille järgi oma elu luua. Igatsesin tavaelu asemel midagi „suurt ja ilusat” , mis raamatutest läbi kumas. Jooga juurde jõudsin ma kaheksandas klassis ühe kõige kaunima joogaliigi, india klassikalise templitantsu (Bharata-Natyam) kaudu. Venelannast tantsuõpetaja oli kuidagi „päris” peen, ilus ja aus, tantsis nagu jumalanna. Hakkasin osa võtma vene intelligentsi koosviibimistest tema ja ta joogist mehe juures.
Selle maailma vanima klassikalise tantsu kaudu õppisin kogema selliseid õnne- ja harmooniaseisundeid, mida tavaelus kohtad äärmiselt harva, sain alternatiivse elamise kogemuse, samas tekkis lõhe tavaeluga – kadus igasugune huvi kooli ja muu argipäeva vastu. Kuna tegemist oli sügava vene ajaga, tekkis õpetajal probleeme võimudega, tema emigreerudes Lõuna-Ameerikasse jäin pidetuks. Läksin TÜ-i geneetikat õppima. Tulemuseks oli sügav pettumus – viis aastat keerulisi teadmisi inimese ehitusest ei andnud midagi, mis õnnelikult elada aitaks. Pöördusin tagasi tantsu poole – õppisin Madriidis flamencot, rajasin oma tantsukooli filiaalidega Eesti suuremates linnades, käisin aastaid oma partneri Indrek Arulaga esinemas, paralleelselt õppisin ja õpetasin ka kõhutantsu ja joogat. Flamencomaailm oli jõuline ja särav, keeruline ja huvitav…oli ainult üks viga- mõistsin, et see kõik on äärmiselt KIIRESTI KADUV, kaob samal hetkel, kui sa lõpetad sellesse panustamise.
Kogu aeg kumas läbi teadmine, et kõik, mida ma teen, on nagu mäng, et kuskil on midagi, mis on PÄRIS.
Leidsin selle kolmekümneaastasena, pärast neliteist aastat ekslemisi, kui kohtasin oma praegust õpetajat – Ingvar Villidot.

Kas kogu Sinu pere hingab jooga rütmis või ei huvitu teised sellest?
Kogu pere kasutab Kriya Yoga teadmisi, kõige sügavamalt on sellele teele pühendunud mu ema, teda ma kasutan vahel tundides näitliku õppevahendina– kui heas seisus võib olla 67-aastane naine.

Milline näeb välja Sinu päev, kas elad nagu joogid elavad, või elad tavalise Eesti naise elu ?
Väärtustan väga aega, ei lase ennast olmel ära süüa, tegelen eranditult asjadega, mis mind huvitavad.
Joogide tegelik erinevus tavakodanikust on see, et nad on TEADLIKUD – elavad päriselt hetkes, on ärkvel. Iseenese tarkusest reaalselt selleni jõuda on peaaegu võimatu. KY õpilase elu lahutamatuks osaks kujuneb ennast hetkest hetkesse teadvele toomine ja sellest lähtuvalt jooksvalt tahtlike muutuste sissetoomine oma sisemaailma – sellest lähtuvalt tegelen joogaga suurema osa oma päevast. Lisaks teen küllalt palju spetsiifilisi tehnikaid, olen vabastanud võimalikult palju aega, et praktiseerida. KY on süvenev, muutub tegijale iga päevaga järjest huvitavamaks ja nauditavamaks, mingist sunnist selles vallas ei ole minu puhul kunagi juttugi olnud. Minu päev algab vara, on täis joogat, õpetamist, õppimist ja flamencot.

Kas tants ja treening on su hobi või töö?
Need on õnneks alati kattunud.

Kuidas oled ise joogast abi saanud?
See abi on olemuslik – pidev teadlikkuse kasv.
Elus pole valdkonda, kus ma seda ei kasutaks ja abi ei saaks. Süvenedes nendesse teadmistesse, muutub elu suureks eksperimendiks. Ilma joogast saadud omadusteta ei oleks ma osanud oma elu nii intensiivselt elada, ammu on kadunud igasugune hirm uute väljakutsete ees; kõige drastilisemaks näiteks: sünnitasin oma teise poja kodus vannis ilma arsti ja ämmaemandata.

Kes võiks abi leida joogast?
Joogast on inimesed abi saanud kõikvõimalikele hädadele, nii füüsilistele kui emotsionaalsetele; kui minu oskustest ei aita, siis minu õpetaja aitab alati.
KY-s on igale inimlikule hädale oma ravim ehk KRIYA – praktika ehk teadlik tegevus, mis muudab selle häda juurt nii sügavatel tasanditel, kuhu tavateadmised ei küündi. KY on täiskasvanutele, abi võivad küsida kõik.
Minu teadmised on siiski veel piiratud, ma pole spetsialiseerunud tervendamisele, tundides käivad psüühiliselt terved. 

Mida arvad sellest mõttest, et jooga jaoks peab inimene piisavalt valmis küpsema, et selle järele vajadust tunda ja selle abil oma elu paremaks muuta?
KY sobib tõesti rohkem sotsiaalselt küpsetele inimestele, kes on juba maailmas piisavalt mängida jõudnud ja omal nahal jõudnud äratundmiseni, et – ükskõik mida sa ka ei teeks ei saavutaks, ikka on tunne, et MIDAGI ON PUUDU. Teiseks – sa ei suuda maailma peatada sulle meeldival hetkel, ehk kõik su püüdlused üles ehitada püsivat õnne.. POLE ÕNNESTUNUD MITTE KELLELGI MITTE KUNAGI KOGU MAAILMA AJALOO VÄLTEL. Välja arvatud need üksikud, kes kasutavad oma elus midagi väga erilist. Tõelised kriya joogid on õnnelikud päriselt ja püsivalt, ilma hirmuta, et see kaoks.
KY on äärmiselt selge ja konkreetne teekond selle õnneni, alustatakse oma füüsiliste ja emotsionaalsete kannatuste leevendamisest.

Kas joogat on võimalik õppida raamatust lugedes ja kodus ise harjutades?
KY-t ei saa õppida raamatutest, tegu on suulise pärimusega, mida antakse edasi õpetajalt õpilasele, et õpetus ei moonduks. Tänu sellele on säilinud tehnikate autentsus ja toimivus läbi aastatuhandete. Mina ise tohin õpetada ainult teatud tehnikaid, edasi suunan õpilased oma Õpetaja juurde.

Kirjelda, mis toimub sinu joogatrennis? Mida te teete, kas ka seletad midagi, või toimuvad vaid riitused?
Algajate rühmatundides alustame kõige lihtsamatest asenditest ja õigest hingamisest. Igas tunnis annan mõne suutra (praktiliselt kasutatav kirjeldus tegelikkuses toimuvast), väikeseid nippe elukvaliteedi parandamiseks erinevates valdkondades, ülesande järgmiseks nädalaks, et rohkem teadvele saada.

Kust alustada joogaga, kas peaks enne midagi lugema või näiteks võtma eratreeninguid?
Uue grupi võtan alati septembri alguses, sellel aastal ka veebruaris. Hooaja keskel liitujail oleks mõistlik võtta üks eratund, aga see pole kohustuslik.

Kui tegeleda joogaga tõsiselt (st et see mõjutaks su elu), kui palju tuleks siis sellele aega pühendada päevas? Kas jooga eeldab distsipliini ja korrapärast tegelemist?
ÕNNE HULK INIMESE ELUS ON PROPORTSIONAALNE TEMA DISTSIPLIINIASTMEGA
. Siin peetakse silmas distsipliini kõige sügavamat tähendust- oma teadlikkuse valdamist.
Vastavalt sellele, kuidas sa teadmisi kasutades väärtustada taipad, hakkab KY end sulle avama. See tee on sõna otses mõttes elus. Mingeid ajalisi nõudmisi otseselt ei ole. KY tehnikad hakkavad mõju avaldama kohe –  hakkab muutuma inimese baasseisund – heaolutunne, jõu juurdevool, selguse ja taipamisvõime kasv, pingelangus – need kõik on esimesed tavalised sümptomid. Oluline on järjepidevus.

Kuna ja kus Sa treenid? Kui on huvi, siis kuidas ühendust saab?
Algajate tunnid on Tallinnas esmaspäeviti 17.15 Rävala 8-608 c-korpuses,
Viljandis kolmapäeviti 17.30 Kagu 9, Rakveres neljapäeviti 17.00 Pikk 19.

Veebruaris alustan Tallinnas päris uue rühmaga teisipäeviti 17.00 Rävala 8
Tunni pikkus on 90 minutit. Maksumus 150.- ja kuumaks ( 4 korda kuus ) 500.-
Eratund maksab 500 krooni.
Annan ka 5Tiibeti riituse kursusi ja konsultatsioone, kontorijoogat firmadele.
Kontakt 5270813 , annika@laronda.ee , www.laronda.ee ja www.lilleoru.ee

 

Buduaar.ee