Mängufilmi "Vasha" peategelane Mart Müürisepp: Imetlen Kerli Kõivu!

Mart Müürisepp on sündinud 1991 ja õpib praegu Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi muusikakallakuga klassis. Mart on tegelenud aastaid jalgpalli, kitarrimängu ja show-maadluse ehk wrestlinguga ning tunnebväikesest peale huvi näitlemise vastu.

NIMI: Mart Müürisepp
TÄHTKUJU: Skorpion
HARIDUS: Keskharidus omandamisel 10. klass
TÖÖKOHT: Kool
ELUMOTO: Unista, ning ole julge oma unistusi täide viima!

Kuidas sulandusid peaosalise rolli? Mängisid sa kedagi teist või iseennast?
Mina ise olen väga rõõmus, muretu ja vaba inimene, nagu ka tegelane keda ma kehastama pidin. Üks mõjuv põhjus, miks ma ka selle rolli sain oli see, et suur osa minust ongi Tom. Rolli sulanumisega probleeme ei tekkinud. Me tegime paar nädalat enne võtteid ka palju proove, ning erilisi raskusi ei tekkinud.

Kas filmis osalemine on kuidagi muutnud su elu?
Loomulikult! Endal on teistsugune tunne. Kuidagi selline psühholoogiline rahulolu on, et oled millegi väga kihvtiga hakkama saanud, mille üle võin uhke olla.

Kõige kurnavam osa filmi tegemise juures?
Kõige kurnavam oli arvatavasti ilm, mis ekraanilt vaadates soosis meid väga, kuid paraku näitlemist lihtsamaks ei teinud. Väga külm oli! Aga viskad siis oma jalad korraks radika peale ning jälle on okei.

Kas oli vahel tunne ka, et "AH LÖÖN KÄEGA"?
EI! Kindlasti mitte! Ühtegi sellist momenti ei olnud kus mõtlesin, et lööks käega, sest kõik sujus kuidagi väga hästi. Ma olin vist ainuke inimene, kes vihkas vabu päevi. See kõik on minujaoks ju nii uus ja huvitav, ning hakkasin näitlemist väga austama ja armastama.

Millise kogemuse see sulle andis?
Ma olin selline väga ebakindel nooruk enne võtteid. Mul muidugi olid mingisugused sihid, kuid need ei olnud väga tõsiselt võetavad. Siis
kõikusin ühelt teelt teisele, midagi endale südamelähedast leidmata. Südames oli aga alati soov näidelda, aga ma olin kindel, et keegi ei annaks mulle võimalust midagi teha. Tänu sellele filmile olen ma leidnud endale kindla tee, mida mööda minna, püstitanud kindlad sihid, kuhu kunagi jõuda ja olen üleüldse suureks kasvanud.

Kas oled avatud uutele pakkumistele?
Jah! Iga kell. Ma väga loodan, et saan näitlemisega jätkata, kuid ei tohi ühte väga tähtsat asja unustada - kooli!

Mis oli filmi tegemise juures kõige parem asi?
Need inimesed! Täiesti uskumatu, kuidas saavad nad nii toredad olla. Kõik suhtusid minusse kui kolleegi ja sõpra, mitte mingisugusesse nolki. Toetasid ja jagasid õpetussõnu, olid sõbraks kui ka õpetajaks.

On sul mõni iidol või eeskuju Eesti näitlejate hulgas?
Eesti näitlejatest suurim eeskuju on Juhan Ulfsak ja üks lemmikutest on veel Tambet Tuisk.
Naisnäitlejatest Mirtel Pohla.

Kelleks sa noorena saada tahtsid?
Nagu ennist mainisin olin ma väga ebakindel ja ei teadnud kelleks tulevikus saada tahan, niisiis loen ette kõik mis mõteid on külastanud: tuletõrjuja, mootorrattur (lasteaias), jalgpallur, arhitekt, laulja, show-maadleja (põhikooli ajal). Näitlemist ei maininud, kuna tahtmine näitlejaks saada on käinud kaasas minugi terve elu, kuid ei uskunud sellesse.

Kuidas sai sinust näitleja?
Olen teinud kaasa koolietendustes, esimeses ja teises klassis, paraku on minu roll jäänud alati massi piiridesse.
Aga tõesti ei kujuta ette kas tahe näitlejaks saada oleks minus veel kaua püsinud, kui seda filmi poleks tulnud. Ei või iial teada.

Kuidas su vanemad suhtusid, kui ütlesid, et oled filmis peaosaline?
Nad oli väga uhked, sest sellist asja igaühega ju ei juhtu.

Kas sul on mõni iidol või eeskuju?
Daniel Day-Lewis on minu arust geenius, ning on minu jaoks suurim eeskuju ja iidol. Veel üks naine, keda ma üle kõige imetlen - see on meie oma Eesti tüdruk Kerli Kõiv, kelle võiks võtta eeskujuks paljud noored, kes julgevad unistada, ning need ka kunagi täide viia. Sellist vaprust ja visadust nagu on näidanud üles Kerli on lihtsalt suurepärane. Ma väga imetlen teda!

Mida oled õppinud oma vanematelt?
Ma olen väga õnnelik, et olen nende laps. Mul on kodus väga range kord. Väiksest peale olen elanud väga distsiplineeritud keskkonnas. Tänu sellele olen ma ka selline kes ma olen. Üsna korralik. Loomulikult viskab vahest mingi vimka sisse aga ma olen ikkagi ju veel teismeeas. Aga laaberdamas ja laamendamas ma ei käi. Kanepit nurgataga ei tõmba. Ja väga ei kurda, et ei saa käia pidudel võib olla nii tihti kui teised, aga samas pidu jõuab veel terve elu panna.

Kas filmindusega tegeles keegi veel sinu perekonnas peale sinu?
Ei.