Nele Tasane – muudaks maailma paremaks!

Käes on jõuluaeg ning kõik suuremad ja väiksemad lapsed ootavad pikisilmi jõuluvana, kingitusi ning toredat koosolemist perega. Meie keskel on kahjuks ka palju neid lapsi, kes peavad oma jõulud veetma veidi teistmoodi – eemal oma bioloogilistest vanematest, SOS Lastekülas.

kadri@buduaar.ee


Käes on jõuluaeg ning kõik suuremad ja väiksemad lapsed ootavad pikisilmi jõuluvana, kingitusi ning toredat koosolemist perega. Meie keskel on kahjuks ka palju neid lapsi, kes peavad oma jõulud veetma veidi teistmoodi – eemal oma bioloogilistest vanematest, SOS Lastekülas. õnneks on ka neid inimesi, kes nende laste heaolu nimel on nõus endast palju andma. üheks selliseks suure südamega inimeseks on Nele Tasane, kes töötab SOS Lasteküla Eesti ühingus.


Nele on SOS Lasteküla Eesti ühingu fundraiser/suhtekorraldaja ning ühtlasi ka tegevdirektori kohusetäitjana. Ta on abielus ning 31 aastane. Nelel on bakalaureuse kraad rahvusvahelises juhtimises. Nelele väga südamelähedasest tööst, Lasteküla tegemistest ja jõulude pidamisest SOS Lastekülas, saame kohe ka rohkem teada.


SOS Lastekülade idee sai alguse pärast Teist maailmasõda 1949. aastal, kui Austria arst Hermann Gmeiner hakkas otsima lahendust, kuidas aidata sõjaorbe ja kodutuid lapsi ning kuidas luua neile kasvamiseks võimalikult kodulähedane keskkond. Idee realiseerus esimese lastekülana Austrias Imstis.


1992. aastal sõlmisid Eesti Vabariigi valitsus ja SOS Kinderdorf International lepingu lasteküla ehitamiseks Eestisse.


Tänaseks on SOS Lastekülades uue kodu leidnud ligi 40 000 last, kes elavad üle maailma rohkem kui 400 lastekülas. Lastekülade peamine eesmärk on pakkuda lastele nende arenguks võimaluste piires parimat keskkonda ning aidata neil kasvada iseseisvas elus toimetulevateks täisväärtuslikeks isiksusteks.


Kuidas sattusite tööle SOS lastekülla ning kui kaua olete seda tööd teinud?


Lastekülla sattusin tööle täiesti teadlikult. Ei saa isegi öelda, et sattusin.. Unistasin sellelaadsest tööst juba ammu ning olles umbes 6 aastat pead vaevanud, milline võiks olla see päris minu tee, siis ühel kenal päeval saingi iseendalt vastuse – tahan töötada sotsiaalvaldkonnas, tahan teha midagi, millest on kasu. Et hommikuti tööle minnes oleks kindel teadmine, et kõik see, mis ma päeval teen aitab maailma paremaks muuta. Panka tööle kõndides olid mul samuti maailmaparanduslikud mõtted, aga paraku pangatöö ajal jäidki need vaid mõteteks. Niisiis lahkusin pärast 7 aastast töötamist pangast ja jäin ootama. Kuigi minusugusel inimesel, kes on õppinud rahvusvahelist juhtimist ning töötanud pangas, ei ole suurt lootust, et teda kahel käel sotsiaalvaldkonda vastu võetakse, olin kannatlik. Ootama pidin 6 kuud ning konkureerides SOS Lasteküla Eesti ühingusse fundraiser/ suhtekorraldaja/ tegevdirektori asetäitja ametikohale osutusin teiseks valikuks. Leppisin saatusega kuni paari nädala pärast helises telefon ja selgus, et esimene inimene, kes välja valiti, otsustas loobuda. Tagantjärgi mõeldes olen kindel, et kui inimene midagi väga tahab, siis aitab sellele kaasa kogu Universum. Nii olengi tänaseks siin juba üle 2 aasta töötanud ning äärmiselt õnnelik selle valiku ja organisatsiooni usalduse eest.


Kui Te ei tegeleks SOS lasteküla suhtekorraldamisega, siis millist tööd teha sooviksite?


Ma usun, et minu töö oleks ühel või teisel moel seotud lastega. Kui aga mingi asja pärast mitte, siis teeksin seda kindlasti vabatahtlikuna.


Mis Teid praeguses töös kõige enam motiveerib?


See kui tunnen, et minust ja minu tegemistest on olnud reaalne kasu. Nii mõõdetav kui mõõtmatu. Ja ka see kui näen, et meie lastel silmad säravad. See tähendab, et neil on turvaline ja hea olla, et me oleme hästi tööd teinud ja endast kõik andnud. Andmisrõõm on alati kõige suurem rõõm.


Mis Teid töö juures häirib?


Kõige rohkem häirib mind, et pean nii palju kontoris laua taga istuma, kui SOS-emad-tädid-ja-kasvatajad lastega igasugu toredaid asju saavad ette võttaï