Rubriik Seitse: Stella K. Wadowsky

STELLA K. WADOWSKY

Kadunud DDR´i südames oma kodumaaks pidav Stella K. Wadowsky on olnud pikki aastaid Kroonika reporter. Kui küsisin temalt, mis oleks tööpakkumine mida ta kindlasti tagasi ei lükkaks vastas ta: "Kui oleks selline salapärane asutus, kus tuleks ebaõiglase kurjuse eest vastata, siis töötaksin seal meeleldi." Stella on kirjutanud teleseriaali WabaRiik ning loeb meeleldi krimaalromaane ja peab lugu nii Briti headest kriminaalfilmidest kui ka komöödiatest. Hetkel on Stella jaoks, kes elab koos Delfi peatoimetaja Tõnu Pedaruga aga kõige olulisem tema tütar Francesca Rene.

Mis on Sinu isiklik arvamus sellest üldlevinud inglise keelsest väljendist ”There is no such thing as bad publicity” (ehk siis, et halba reklaami pole olemas)
Mulle pole kunagi meeldinud paitüduku imago, aga samal ajal ei saa alahinnata artikleid, kus inimestest iga rida on reporteri poolt kontrollimata pahatahtliku allika väljamõeldis. Näiteks kui sinust kirjutatakse, kui poevargast, kes sa tegelikult pole, jääb sulle plekk külge. Kui nüüd see sama väidetav poevaras tahab kuhugi tööle minna ja tööandja hakkab internetist tema tausta uurima ning selgub, et tegemist on poevarguses kahtlustava persooniga, võib see võtta inimeselt võimaluse tööd saada. See on üks näide, mida saab üle kanda kümnetesse erinevatesse olukordadesse. Iga avaliku elu tegelane võiks enne põrutavaid samme läbi mõelda, mida ta teeb, kus osaleb ja kuidas üks või teine etteaste tema tulevikku mõjutab. Samas, kui see, ükskõik kui skandaalseks saav sündmus vastab inimese veendumustele ja karakterile, siis miks mitte? Parem ikka aus ja vahetu, loomupärane ja loomulik käitumine, kui silmakirjalik ja kalkuleeritud.

Paljud avaliku elu tegelased Eestis väidavad tagasihoidlikult, et Eestis pole staare, et on tuntud inimesed. Mis Sina arvad, kas Eestis on staare? Kes on ”Staar” Sinu mõistes?
Üheltpoolt on see meie väikse külaühiskonna omapära, kus kõik teavad kõiki. Ega eestlane oma väikekodanlikus kadeduses väga kipu omasid kummardama. Minu jaoks on staar see, kes on kestev tegija, ega käitu nagu staar. Kroonikale intervjuusid tehes olen kohanud näiteks Margaret Thacherit, kes ei käitunud kuidagi nagu superdiiva. Õnneks on selliseid ka meil.

Palun nimeta oma äranägemise järgi 7 tähtsamat asja, mida inimene peaks kindlasti elujooksul kogema-tegema.
1. Kõlab masohhistlikult, aga on õpetlik, kui meiega käitutakse vahel tõeliselt ebaõiglaselt, see aitab hinnata inimesi, kes meid toetavad ning on õigluse poolel, siis ei võta me nende armastust ja tuge iseenesestmõistetavalt ning oskame neid vääriliselt hinnata.
2. Oma tutvusringkonnast tuleks otsustavalt välja rookida inimesed, kes sinu eneseusku ja unistusi õõnestavad. Kindlasti ei tasuks end oma ebaõnnestumiste puhul süüdistada, kõik otsused, mida vastu võtame, on omal kombel õiged. Enesesüüdistamine on ajaraiskamine. Eneseanalüüs mõistagi teine asi.
3. Lapse saamine muudab omal viisil nii enamikke naisi kui mehi, kuigi ma ei pea õigeks ühiskonnasurvet ja viltuvaatamist neile, kes on otsustanud oma elu lastetult elada. Minu tütar Francesca Rene (keda hellitusnimega Fanny kutsun) on mind palju kannatlikumaks ja malbemaks muutnud, seda ka täiskasvanud inimeste suhtes, rääkimata lastest.
4. Minu tagasihoidlik sõltuvus on päevane uni – magan nädalas paaril päeval kaks-kolm tundi, see annab kõvasti energiat.
5. Reisimine on minu jaoks väikesest peale olnud väga-väga-väga-väga tähtsal kohal, veetsin kõik suved väikese tüdrukuna DDR´is – Saksa Demokraatlikus Vabariigis, ka putshi ja Berliini müüri langemise ajal olin Saksamaal. Eesti on minu sünnimaa, kadunud DDR`i pean südames oma kodumaaks. Ühes sealses väikelinnas möödusid minu kõige õnnelikumad ajad, käin seal nii sageli kui võimalik. Seal elavad mul mitmed sõbrad, nende nukumajade uksed on mulle ja mu perele alati avatud. Mul on soov alati minna tagasi paikadesse, kus olen varem käinud ja rahu leidnud.
Niisiis soovitan soojalt palju reisida - mida rohkem sa reisid, seda rohkem koged, õpid ja rikastud. Kui leiate paiga, kus tunnete, et aeg voolab teisiti ja südames on rahu, tasub sinna ikka tagasi minna. Reisimälestusi ja emotsioone ei saa keegi meilt varastada ega rikkuda.
6. Mida varem konfliktsetes olukordades õpid kümneni lugema, enne, kui paiskad välja kõik, mida mõtled, seda parem. Aitab ka armsama peale mõtlemine või peas lemmikluuletuse kordamine. Ise mõtlen paari oma lemmikfilmi lemmikstseeni peale. Kurjad sõnad ei luba hiljem leppida või teevad selle raskeks, mistap on tark enne 13 korda mõelda, kui midagi halba öelda. Õigesti ütles inimene, et sõna on lind, mida kinni ei püüa või et kui oled sõna välja öelnud, on sõna sinu peremees, sina tema ori.
7. Suurele ringile ei söandaks kõigist oma kogemustest rääkida, aga parim, mida olen viimasel ajal mõistnud on, et õnn võib olla ka paratamatusega leppimine.

Millised oleksid Sinu 7 soovitust vaba aja veetmiseks?
Mul pole seitset vastust. Iga inimene võiks päeva jooksul kasvõi tunnikese teha seda, mis talle tõeliselt hingerahu ja naudingut pakub, siis on ta ka õnnelik.

Nimeta palun 7 moekat asja, mida sa endale ihkaksid osta aga pole veel mingil põhjusel ostnud?
Minu puhul on moekatest asjadest raske rääkida, sest ma ei riietu moe vaid meeleolu järgi. Minu jaoks mood on meeleolu. Mulle meeldivad pigem veidi kulunud asjad, kui uhiuued. Näiteks kulunud sonis on palju enam elu, kui uues. Kollektsioneerin üht koma teist, see tuleb vist sellest, et minu isa on terve elu tegelenud filateeliaga (markide kogumine-toim.) ja tema kollektsionääriveri voolab ka minus. Eestis peetakse halvaks tooniks räägida asjadest, kuid asjadekultus ja kollektsioneerimine on kaks täiesti erinevat asja.

Kogun moekunstnik Oleg Cassini rõivaid, paljudest tema asjadest on mul näiteks tema vintage pärlitega kaetud pluus aastast 1961. Väga meeldivadki vintage riided, kingad ja aksessuaarid. Kuna minu vanaisa tegeles filateeliaga ja isa on samuti filatelist, peab traditsioon peres jätkuma. Hetkel loen isalt saadud erinevat filateeliaalast kirjandust, mis on heaks baasiks edaspidi markidega tegelemisel.

Palun nimeta 7 oma lemmik meigi- või hooldustoodet?
Minu meelest on õiged hooldustooted sama tähtsad kui kvaliteetsed meigivahendid. Kasutan peamiselt loodussõbralikke firmasid, kõige enam armastan Marja Entrich – Roheline Liin ja SPA sarja Annemarie Börlind. Need on minu jaoks armastatud ja asendamatud tooted.
1. Hommikul Annemarie Börlindi LL Regeneration näovesi, õhtul Marja Entrichi 20 mineraaliga näovesi. Sama firmade meigieemalduse emulsioonid on samuti lemmikud.
2. Külmpressõlid. Taaskord hommikul päevakreemi alla Marja Entrichi nisuiduõli, õhtuse kreemi asemel Entrichi avokaadoõli.
3. Parim silmakreem, mis minu nahaga hästi sobib on Annemarie Börlindi LL Regenerationi silmaümbruse kreem, kui silmad on eriti väsinud kasutan Marja Entrichi silmaümbruse seerumit.
4. Kui näonahk vahel liiga kuiv, kasutan Annemarie Börlindi Rose Dew öökreemi.
5. Puuderkreemidest eelistan Clarinsi puuderkreemi Teint Eclat Mat "Truly Matte Foundation" nr. 03 ja Chaneli puuderkreeme Mat Lumiere "Long lasting" 20 Claire, mõlemad sobivad minu valge nahaga.
6. Meeldib väga Guerlaini Divinora puuder, mida kasutan põsesarnadele. Muide, kõige parem puudri- ja põsepunapintsel on minu arvates just firma Guerlan tehastest tulnud, ilusad ja väikesed. Neid on hea kosmeetikakotti pista.
7. Minu jaoks on hooldustoodete ja meigivahenditega samavõrd tähtis korrapärane looduslike vitamiinide võtmine. Hiljuti tuli tuttav mulle külla ja hüüdis köögiiriiulilt Marja Entrichi vitamiinipurke vaadates: "Sul on siin terve apteek!". Vana tõde on, et hoolitsetud (näo)nahk käib käsikäes organismi turgutamisega nii vitamiinide kui toidulisandite kaudu.

Millised oleksid 7 tööpakkumist, mida sa tagasi ei lükkaks?
1. Mulle sobiks hästi eradetektiiv Hercule Poirot` abi miss Lemoni töökoht.
2. Oleksin võimekas ka eradetektiivina, seltskonnaajakirjaniku amet nõuab mõnevõrra samasuguseid oskuseid.
3. Samuti meeldiks töötada filmis "Surnud ärkavad" Cold Case Uniti juhi Peter Boydi alluvuses...
4. ...või "Mõrvad Midsomeris" peainspektor Tom Barnaby kolleegina. DC Stella Wadowsky kõlab hästi.
5. Mulle meeldib W. H. Audeni ütlus: "Tean mina ja ka kuulajad, mis selge koolilapsele: need, kellel` kurja tehakse, kord kurjaga ka vastavad". Kui oleks selline salapärane asutus, kus tuleks ebaõiglase kurjuse eest vastata, siis töötaksin seal meeleldi.
6. Kui maa peale tulla, siis lapspõlvest peale olen tahtnud töötada stjuuardessina. Pole välistatud, et kui pressikaardi nurka viskan, teen omalt poolt kõik, et seda ametit saada.
7. Kuna paar korda, kui olin noorem, on minu (päris)unistuste peale naerdud, siis nendest ma ei räägi, vaid kannan neid sügaval südames. See on mulle õpetanud, et kui keegi sulle oma unistustest räägib, tuleb talle alati siiralt lootust sisendada.

/Küsitles: Helena-Reet Ennet/