Kas homoseksuaalsus on patt?

{:287527 width=120 height=90 align=left}Homoseksuaalsus on aina enam ja enam populaarsust kogunud. Naised amelevad avalikult ööklubides naistega ja mehed landivad baarides mehi. Kust aga homoseksuaalsus on alguse saanud ning mis on levinumad eksiarvamused?

Homoseksuaalsuse mõiste võeti kasutusele 1869.aastal Austria-Ungari kirjaniku ja tõlkija Karl Maria Benkert von Kertbeny poolt. Inglise keelde tuli see alles 1890.aastal. See omast soost inimeste vastu tõmmet kirjeldav mõiste tuleneb kreekakeelsest sõnast homos (tõlgituna tähendab sarnane) ja ladinakeelsest sõnast sexus (tõlgituna sugu). Psühholoogide silmis jagunevad homoseksuaalid tihti avalikeks ja varjatuiks.
Varjatud homoseksuaalid oma homoseksuaalsust ei väljenda ning üsna tihti ei tunnista nad seda isegi iseendale. Rohkem kasutatakse seda mõistet aga nende kohta, kes oma homoseksuaalsust küll tunnistavad, aga seda teiste eest iga hinna eest varjata üritavad.
Avalikud homoseksuaalid annavad endale oma tunnetest aru, ent suhtuvad sellesse väga erinevalt, alates süü tundmisest kuni täieliku heakskiiduni, kuid oma homoseksuaalsust nad teiste eest varjata ei püüa.
On üsna selge, et piir nende kahe variandi vahel on ebaselge ning inimene võib olla avatud sõprade seas, aga tööl ning perekonnas mitte. Teiste ees oma homoseksuaalsuse avalikustamist nimetatakse inglise keeles coming out (tõlgituna väljatulek).

Coming out
{:287528 width=120 height=160 align=right}Selle väljendiga tähistatakse protsessi alates oma homoseksuaalhuvi teadvustamisest kuni selle avaldamiseni teistele. Inimene, kes tunneb, et ta pole loodud heteroseksuaalseks, seisab valikuvõimaluse ees: kas jäädagi üksikuks või leida viise, kuidas väljendada oma homoseksuaalseid tundeid. Kui otsustatakse viimase kasuks, võib olla raskusi teiste omasuguste leidmisega. Väljatuleku kõige raskem osa on vanematele rääkimine, sest tihti ei lepi vanemad oma võsukese homoseksuaalse käitumisega. Sagedased on juhud, kus vanemad saavad oma lapse homoseksuaalsusest teada kogemata (leiavad näiteks päeviku) ja korraldavad selle peale skandaali. Selle põhjuseks võib olla teadmatus ja vanemliku arusaamise puudujääk ning kindlasti ka tunne, et just nemad on "süüdi" oma lapse homoseksuaalsuses.
Kui heteropaarid võivad avalikult käest kinni hoida ning muud moodi oma tundeid ja huvi välja näidata, siis homopaaride puhul ei ole see alati samavõrd aktsepteeritud ning nemad peavad pigem avalikult oma tunnete näitamist alla suruma. Selline käitumine tekitab aga olulisi piiranguid suhte kujunemisel ning lisaks sellele jätab mulje, et homopaare on väga vähe.
Kui homoseksuaalne inimene ei julge  ”välja tulla”, siis surub see maha tema individuaalsust ning anonüümsuse säilitamisega kaasneb pidev ärevilolek ning häiritustunne. Isiksus ei saa olla terviklik, kui ta surub endas maha nii olulise osa nagu seda on seksuaalsus.
Kui ühiskond toetaks homopaare sama palju, kui heteropaare, kaoksid väga paljud probleemid juba eos. Sallivamas ühiskonnas on kergem leida endasarnaseid ning see mõjub isiksusele väga positiivselt. Siiski peab iga homoseksuaalne inimene ise tunnetama, millal ja kas avada oma sooline suundumus teistele.

Homoseksuaalsuse põhjused
Meil on olemas väga kindlad teadmised meeste ja naiste hormonaalsetest ja anatoomilistest erinevustest. Vaieldav on aga küsimus kaasasündinud psühholoogilistest erinevustest. Nagu on tõestanud kultuuridevahelised uurimused, puuduvad meil paljud omadused, mida me peame mehelikeks või naiselikeks. Naisterahval ja meesterahval on palju ühist, aga ometi pööratakse sarnastele omadustele vähem tähelepanu, kui erinevustele. Sigmund Freud on väitnud, et kõik inimesed sünnivad biseksuaalsena, aga vanemaks ning täiskasvanumaks saades surume osa oma võimalustest alla. Peale 5. eluaastat asub inimene sisse võtma oma kohta, kas absoluutse heteroseksuaalsuse või absoluutse homoseksuaalsuse vahelisel skaalal.

Levinumad eksiarvamused
- Enamus mehi ja naisi on homoseksuaalsed sellepärast, et nad ei suuda leida endale heteroseksuaalset partnerit.
- Geid ja lesbid võivad muuta oma seksuaalset orientatsiooni siis, kui nad seda soovivad.
- Homod "värbavad" heteroseksuaalse, et siis neid homoseksuaalideks muuta.
- Homoseksuaalide lapsed või nende kasvandikud muutuvad samuti homoseksuaalseteks.
- Homoseksuaalseks hakkab inimene peale kehva seksuaalset kogemust vastassoolise inimesega.
- Lesbidel ja geidel ei ole täisväärtuslik voodielu.

Keegi meist ei ole vähem inimene oma seksuaalse orientatsiooni tõttu ning homoseksualismi patuks nimetada kohe kindlasti ei saa. Rohkem sallivust!

Anneli Allikas
[email protected]