Seks ja iseloom

Nii nagu individuaalsele iseloomule omaselt reageerivad ja tegutsevad
inimesed erinevates olukordades erinevalt, nii nad ka seksivad
erinevalt. Selle, kuidas keegi voodis käitub, määravad ära tema
isiksuse omadused. Nii vähemalt väidab seksuaalkäitumise ja isiksuse
tüübi vahelisi seoseid uurinud inglise psühholooog H. J. Eysenk oma
raamatus „Seksuaalsus ja iseloom“. /Tekst: Katrin Niit/

Nii nagu individuaalsele iseloomule omaselt reageerivad ja tegutsevad inimesed erinevates olukordades erinevalt, nii nad ka seksivad erinevalt. Selle, kuidas keegi voodis käitub, määravad ära tema isiksuse omadused. Nii vähemalt väidab seksuaalkäitumise ja isiksuse tüübi vahelisi seoseid uurinud inglise psühholooog H. J. Eysenk oma raamatus „Seksuaalsus ja iseloom“.

Kas see siis tähendab, et elutarkade „tõde“ – põnevad mehed ei sobi abikaasadeks ning täiuslikud abielumehed on igavad, on teaduslikult tõestatud? Paljud meist on kuulnud või ka ise tõsimeeli uskunud näiteks selliseid eelarvamuslikke väiteid, et tõsised ja asjalikud mehed on voodis saamatud, kõik kunstnikud/muusikud on püsimatud ja liiderlikud või emalikud/hoolitsevad naised pole kirglikud ning enamus seksi puudutav on nende jaoks tabu.


Isiksusetüüp määrab seksuaalkäitumise

Eysenki raamatust selgub, et suguelu stiil sõltub suurel määral isiksuse tüübist. Ekstravertsed tüübid on seltsivad, impulsiivsed, aktiivsed, elavad, muretud jne. Nad alustavad suguelu varem, seksivad tihedamini, neil on rohkem partnereid ja nende seksuaalkäitumine on mitmekesisem. Nad omistavad suuremat tähtsust erootilistele armumängudele, harjuvad kiiremini seksuaalsete stiimulitega ning ka tüdinevad kiiremini ja vahetavad sagedamini partnereid ja seksimiskohti. Ekstraverdid leiavad vaevata kontakti vastassoo esindajaga, neil on kalduvusi elunautimisele ja nad ei ela ebaõnnestumisi pikalt üle. Seks on nende jaoks eelkõige nauding, neid ei eksita seksiga seotud hirmud võik kahtlustused.

Mõistlikumad, vaiksemad, murelikumad, endassetõmbunud introvertsed tüübid seevastu ihkavad individualiseeritud, rafineeritud püsivamaid suhteid, kuid nende saavutamine on seotud mõningaste psühholoogiliste raskustega. Introvertidel on raskem leida vastassoo esindajatega lähedast kontakti, sest isiksuseomadused takistavad neil soovitud eesmärke saavutada. Nende kohta usutakse ka, et neil on nõrgem libiido kui ektravertidel, nad on monogaamsemad, samas on neil voodis rohkem hirme ja komplekse, nad on emotsionaalselt tuimemad ning neil napib loovust.


Reaalses elus ei pruugi kõik nii mustvalge olla

Kas võib siis eelnevast järeldada, et tõsised ja introvertsed tüüpid on voodis surmigavad ja playboydest säravad jutumeistrid on tõelised lõvid? Õnneks või kahjuks reaalses elus kõik nii mustvalge ei ole. Nii tuttavate kui iseenda kogemusele tuginedes võib väita, et mees, kes seltskonnas endassetõmbunud ja muidu n-ö nohiklik tüüp tundub, võib olla voodis väga hoolitsev, hell ja kirglik. Võibolla enamgi kui mõni jutupaunikust südametemurdja, „kõike alati õigesti tegev“ üliromantiline don Juan.

Krista (25), rääkis Buduaarile oma suhtest mehega, kelle kohta sõbrannad arvasid, et ta on end sidunud täieliku nohiku, huumorivaese ning igava inimesega. „Esmakohtumisel arvasin tema kohta sama, mida mu sõbrannadki. Ta lihtsalt on selline tõsine tüüp, ei ole eriti suhtlemisaldis ja aktiivne, algataja pool. Läheb aega, enne kui ta avaneb, õpib inimesi tundma ja usaldama. Algselt olin mina aktiivsem pool (ka seksuaalselt) ja näitasin välja meeldimist ning huvi. Puhtnaiselikust uudishimust tahtsin teada, mis asub kareda koore all. Meie tutvuse edenedes muutus ta palju. Elavamaks, vabamaks, rõõmsamaks, romantilisemaks ja aktiivsemaks. Loomulikult arvasin ka, et ega temast vist voodis eriti asja pole, aga eksisin – ta on siiamaani minu partneritest olnud kõige hoolivam, kirglikum, õrnem ja tähelepanelikum. Varem arvasin kindlalt, et ma ei seo end kinnise, introvertse mehetüübiga, sest pidasin temasuguseid igavateks nagu mu sõbrannadki. Kuid õppisime teineteist tundma, usaldama ja armastama. Oleme koos olnud juba üle kolme aasta ning ma ei oska tahta kedagi temast paremat, ei voodis ega igapäevaelus. “


Kompleksid ja armastamisvõime

Seksuaalvahekord ei ole puhtisiklik kogemus, vaid sõltub kahe inimese koostööst, kusjuures ühe elamused ja teod sõltuvad teise elamustest ja tegudest. Paljusid inimesi segavad seksi ja lähedust nautimast lapsepõlvest ja/või varasematest intiimsuhetest tulenevad kompleksid. Uue partneriga seksides võidakse sageli tunda hirmu, et tehakse midagi valesti, ei olda tasemel või piisavalt atraktiivne. Mõnel ei lase hirm vastata partneri puudutustele, teine teeb jälle kõik, et kaaslasele meeldida.

Seksides kogeb inimene uuesti lapsepõlvest tuttavat soojust, füüsilist lähedust, kaitsetust ja tingimusteta armastust. Inimene, kes pole kogenud varem piisavalt lähedust ja armastust, võib seda karta ka edaspidises elus. Füüsiline lähedust partneriga teeb vastuvõtlikuks ja haavatavaks, kuid annab ka võimaluse õppimiseks ja arenemiseks.
J.Gray, Ameerika seksiteadlane kinnitab, et hea seks on kõige võimsam vahend mehe südame avamiseks ja negatiivsete hoiakute kaotamiseks – seksi kaudu suudab mees tunda ja tunnete kaudu avastab ta uuesti oma hinge.

Kuid ei piisa ainult heast seksist. Et luua kirglik ja lähedane suhe, on oluline ka armastamisvõime. See koosneb kolmest komponendist:
• kontaktivõimelisus, mille vastandiks on enesesse tõmbumine
• emotsionaalsete kiindumuste püsivus
• tundesügavus, intiimsuse vajadus
Mida enam on kirjeldatud omadused mõlemas partneris avaldunud, seda enam on nad
võimelised kestvateks suheteks.

 

/Tekst: Katrin Niit/