Reisilugu Kanadast

21 kommentaar
Reisilugu Kanadast

Reisimine on üks põnevamaid tegevusi elus. Eestlased on väga seiklushimulised, meid võib kohata igas maailmanurgas. Meie kodumaa on ka väga kaunis ja üldjuhul reisitakse ringi, kas siis pikemalt või lühemalt aga teed toovad siia tagasi. Buduaar toob teieni Kai Visnapuu ja Silver Lausi reisikirja Kanadast.

Reisimine on üks põnevamaid tegevusi elus. Eestlased on väga seiklushimulised, meid võib kohata igas maailmanurgas. Meie kodumaa on ka väga kaunis ja üldjuhul reisitakse ringi, kas siis pikemalt või lühemalt, aga teed toovad siia tagasi. Buduaar toob teieni Kai Visnapuu ja Silver Lausi reisikirja Kanadast.

Mis, kuidas ja miks!?

Et võib-olla paremini mõista otsuse tagamaad, siis alustuseks pean kirjutama mõned read meie elust ja tegemistest kodumaal. Nimelt oli meie puhul tööalaselt tegemist tippastme juhtidega – ettevõtja ning tootejuht, kelle ülesandeks oli igapäevaselt lahingurindel tööd rügada ning omada 24/7/365 valmisolekut. Kuigi töö ise oli põnev ja mõlemad nautisime seda, mida tegime, siis kõiksugu muud tegurid sealjuures siiski väsitasid ja imesid energiast tühjaks. Päevad kujunesid rutiiniks, kus õhtul koju tulles oled nii väsinud, et heal juhul maandud teleka ette ja jätkub tibakene jaksu, et puldiga kanaleid tappa, kuniks lõpuks magama jääd, et siis uut päeva samas taktis kopeerida. Kui sa just ei ole robot, siis üks hetk hakkad mõtlema, et järsku on elus enamat?! Seega, istudes ühel novembri õhtul kodus ja nautides veini, tekkis idee, et äkitselt peaks aja maha võtma ja kuhugi teise keskkonda mõneks ajaks elama/reisima minema. Kuna üheks salajaseks unistuseks oli Kanada, põhjusel, et tegu heaolu ühiskonnaga, kus palju teha, aga keegi ei tea sellest kohast just suurt midagi, siis arutelu käigus lipsas antud idee ka päevavalgele. Väga pikka juurdlemist selle üle ei olnud ja kuidagi vaikimisi sai ideest kinnisidee, millest omakorda plaan ja reaalsus. Detsembris olime juba ise ennast veennud. Viisa taotlemisega probleeme ei olnud ja ka soodsad lennupiletid leidsime. Seadsime lahkumise ajaks mai keskpaiga. Et ennast tagant sundida, siis ostsime ka piletid selleks ajaks ära – sihtpunktiga Toronto!

Kohale jõudes leidsime ennast ühest äärmiselt kõrgelt arenenud sotsiaalsete garantiidega ühiskonnast, kus võrreldes Eestiga on inimene tunduvalt suhtlusaltim ning äärmiselt sõbralik. Kuna Toronto näol on tegu multikultuurse metropoliga, siis tundsime ennast seal koheselt üsna kodus, kuna enamasti kõik on kuskilt mujalt kui Kanadast, mistõttu keegi ei vaata sind kuidagi teistmoodi. Kui sotsiaalne pool on siin arenenum, siis enamasti kõik muu aga Euroopast ja Eestist tagapool. Kogu äri-, finants- ning internetimaailm on oma arengus ca 5-7 aastat maas. See on teisalt ka põhjus, miks nende majandus niivõrd stabiilne on, kuna seda lihtsalt on raske kõigutada, sest kõik juhtuks lihtsalt nii aeglaselt. See fakt nõudis harjumist, aga kui kõik su ümber on taoline, siis muutud ka ise lõpuks antud tempos kulgejaks ning ei nurise. Elamisega läks meil õnneks, kuna üks rumeenlane oli abivalmilt nõus meile elamiskohta pakkuma, kuniks endale sobiva leiame. Juba enne reisi oli selge, et kuni suve lõpuni on vajadusel koht olemas. Tänaseks päevaks on meil oma korteri osas leping allkirjastatud, aga kuna tegu on väga kiirelt kasvava linnaga, siis elukohtadega on kitsas ja tehinguid sõlmitakse pikema aja peale. See tähendab seda, et korteri saame kätte septembri keskel. 

Esimesed kolm kuud oleme sisustanud eelkõige reisimise ning uudistamisega. Oleme käinud Niagara juga vaatamas, külastanud suurlinnu Montreal ja Qubec, Qubeci provintsile tiiru peale teinud ja ka USA’s natukene ringi sõitnud (suurlinnadest Bostonis ja Buffalos käinud ja mitmeid rahvusparke külastanud). Kuna reisi üheks eesmärgiks on maailma näha, siis kindlasti võtame maksimumi siin mandril. Tööga on lood niimoodi, et naisosapool töötab ja meesosapool veel otsib. Kuna tung igale töökohale on meeletu ja saabusime ka suvel, mil keegi tegelikkuses ei viitsi otsuseid teha, siis leidmisega oli pisut probleeme. Enamus töökohti täidetakse tutvuste abil, aga ka see ei toonud siin suurt tulemit. Seetõttu sai kandideeritud ametlikke kanaleid pidi ja nüüdseks on ka valikuvariandid laual ja tuleb otsuseid teha. Tagasitulemisega veel kindlaid plaane ei ole. Esialgu on meil viisa, mis kehtib aasta, mida on võimalik pikendada. Eks kõik oleneb tööst ning muudest teguritest ja tõenäoliselt talvel on pilt selgem edasise osas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tehtud otsust ei kahetse ja eluga oleme me tunduvalt enam rahul, kui seda aasta tagasi olime!

Pävakohaseid kajastusi meie tegemistest saab lugeda meie blogist aadressil http://meiekanada.blogspot.com/

Autor: Silver Laus

Buduaar.ee