Pulmad

PULMAPIDU BUDUAARIS: Eliise ja Allan

Buduaar

2. juunil 2022.a. korraldab Buduaar uhke pulmapeo elegantses 16. sajandist pärit Vihula Mõisas, mis kannab tiitlit „Parim ajalooline hotell Euroopas 2020“.
Koostöös Eesti tipptegijatega paneme kokku ühe tõelise unistuste pulmapeo, mille väärtus on ligi 20 000 €. Pulmaprojekti peatoetajad on LN Beauty ja JP. Chenet So Free veinid ja vahuveinid.
Kuni 20. märtsini 2022. a. saab ennast koos kaaslasega registreerida buduaar.tv3.ee lehel, kuhu paneme üles kõik võistluses osalevate paaride ankeedid, kellest valitakse välja 10 kõige erilisema looga paari. Kindlasti on valiku tegemisel oluline nii ankeedi sisu, väljendusoskus kui ka foto.
Kui oled pulmapidu aastaid edasi lükanud või tunned, et just nüüd on õige aeg abielluda, siis saada meile oma ankeet ja võida unistuste pulmad endale! Loe lisa aadressil buduaar.tv3.ee/pulmad

Teie eesnimed ja vanused

Eliise 17 ja Allan 25.

Kust tulete?

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Vatla küla.

Millega igapäevaselt tegelete?

Hetkel veedan aega kodus nelja kuuse lapsega ja tegelen kunsti, fotograafia ja pikamaajooksuga. Mees käib tööl Metaprindis Pärnus, tegeleb mototehnikaga hobikorras.

Kohtumislugu

17.07.2020
Tinder deit
Me ei uskunud sellesse, kuid siiski see juhtus.
Olin punaste põskedega, sinisilmne tütarlaps, äsja lõpetanud põhikooli, väljas + 30 kraadi, kuum suvepäev, seisin Pärnu jõe ääres, seljas kollane pusa, selle peal nahktagi, jalas musta värvi teksapüksid ja musta värvi tossud.
Hull onju? Kuumal suvepäeval paksult riietatud, vot sellega ma just silma jäingi, oma totude otsuste ja enesekindlusega.
Temal seljas hall särk ja teksad, jalas tennised ja peas päikeseprillid.
Jalutasime veidi aega Pärnu jõe ääres, tundsin sisimas, et liblikad keda aastaid otsisin on lõpuks välja pääsenud purgist, ma pean kuulama oma südant.
Ma astusin sammu talle lähemale, vaikselt poetasin oma käe ta peopessa.
Palav oli, kuid ma ei suutnud enam lahti lasta temast.
Vaatasin ta šhokolaadi pruunidesse silmadesse ja armusin.
Ma ei suutnud seda talle öelda aga ta märkas seda kui mu põsed olid maasika punased, silmad vaevu liikusid tema pealt ära, hingamine muutus sügavamaks.
Ma ei suutnud märgata ta sõnu enam, ma olin nii IN LOVE.
Peas keerlesid ainult mõtted, tuleviku mees, armastus, liblikad, ta on see õige, temaga on hea.
Kuid kõik kauni tahtis lõpetada pisiasi, et kiirustada oli vaja bussile, et koju tagasi saada.
Kui rääkisin talle sellest, käis ta mõtte välja, et viib mind ise ära… ma ei teadnud, et tal auto on…
Ja uskuge mind, ma ei võtnud ka autos oma tagi ära, me sõitsime autoga Lottemaa lähedale parklasse, päikeseloojangut vaatama.
See küttis mu sees leegi nii suureks, ent ma ei suutnud talle ausalt öelda mida tunnen, küsisin vaid talt “Kas võin sind kallistada?” ta nõustus, kallistasin teda, kuid vaikselt mu silmad liikusid ta huultele ja me suudlesime.
Ta asetas oma käe mu juustesse ja suudles mind vastu. Ma tundsin külmavärinaid oma kehas , sest mitte keegi polnud nii romantiline olnud minuga.
Nii siis veetsin veidi aega tema käte vahel, vaatasime autos olles päikeseloojangut.
Liikusime peale poolt tundi, teineteise kaisus olemist Varbla sadamasse.
Olin juba veidi väsinud, kuid hing ei tahtnud alla anda, vaatasime, kuidas äike merekohal pidu peab.
Veetsime seal umbes 6-8 tundi, mina võitlemas unega, nokkisin nagu väike kana😅.
Kuid saime kauneid pilte äikesest, mandril polnud pilve raasugi, kuni lõpuks hommikul kuue paiku andsin alla. Päikese tõusuga palusin tal mind koju sõidutada.

Jäime kirjutama teineteisega.

Kui kaua koos olnud olete?

1 aasta 7 kuud 3 nädalat.

Lemmikmälestus koos

Nõva rand ja Kinksi külaplats, ta tuli mu ukse taha rooside ja kommikarbiga.
Kutsus mind endaga trippima, raadiost tuli Villemdrillemi x Elina Borni “Niiea”.
Laulsime seda koos kaasa, tutvustasime üksteisele oma lemmik laule.
Jõudes Nõva randa, tegi Allan oma supluse, kuid mina mitte, pelgasin oma keha näidata, seljas olid mul taas pusa, tagi, ning jalas teksad ja tossud.
Tegime Nõva rannas väikese pikniku, kuna mul olid liblikad kõhus, siis ma väga ei söönud.
Peale Nõval käiku liikusime autoga Kinksi külaplatsile, päikeseloojangu käes kiikumine külakiigel, ta tegi liiga suure hoo ja ma hüüdsin valjult, ” palun löbedaa, ma kardan sedaa!!” Mille peale Allan veidi hakkas naerma ning lõpetas vaikselt hoo. Hüppasin kiirelt kiigelt maha, udu sisse ja jooksin auto poole, tema jooksis mulle järgi ja püüdis mu kiirelt kinni.
Ning kallistas ja suudles mind, toetusime õrnalt vastu auto nina ja vaatasime päikeseloojangut, mina tema embuses.

Kihlumislugu

15.04.2021
Minu sünnipäeva hommik, mees pidi tööle minema, kuid äratas mind vaikselt sünnipäeva lauluga ning laskus voodi ette, ühele põlvele.
Palus mul tõusta, kuigi olin pooleldi unes.
Seisin siis ja ta küsis need kuldsed sõnad, Kallis, kas tuleksid mulle naiseks?
Palus mu kätt ja ma õhetasin näost, pisarad üle põskede, ütlesin väga valjult JAAAAAAAAAAAAAAAA!!!!
Nii ta pani mulle kihla sõrmuse sõrme, suudles mind ja kinkis roosid.
Soovis õnne ning tegi mu kõhule musi ja soovis pesamunale kaunist päeva mu kõhus.
Õhtul läksime sööma ja sel aastal, tähistan oma sünnipäeva omas kodus, oma pisiperega.
Tähistame ka kihlumise aastapäeva💕
Olin nädal ennem saanud teada, et olen lapseootel.
Mitte keegi teine ei soovinud sellel päeval mulle õnne, kuid kihlumine ei lasknud mul norgu vajuda.

Miks peaksite just teie endale unistuste pulmapeo võitma? 💕

Tulime just Vihula mõisa puhkuselt, mis meile kingiti. Puhkasime seal ja nägime, et see oleks just see paik, kus pulmi pidada, jätsin ka külaliste raamatusse oma kirje, et ehk pean oma pulmi just seal.
Vihula mõisa kompleksi kuuluva Veski juurde viiv allee on ülimalt kaunis, eriti päikeseloojangu ajal.
Mõisa interjöör on klassikaline ja tohutult kaunis, meri pole liiga kaugel ja spaa on üsnagi privaatne.
Kuid kuna hetkel on rahaliselt keerukas aeg, teeme mehe palga ja vanemahüvitise eest, endale pesemisvõimalusi, sest lapse saamine tähendas meie jaoks eraldi kolimist oma vanematest, sain ema käest kingitusena korteri, kus pole ei kööki ega pesemisvõimalusi.
Olen hetkel töötu ja lapsega kodus, ning kanda au ja uhkusega oma mehe ja lapse perekonnanime, oleks suurim rõõm. Ühtlasi tooks see kokku tagasi minu ja mu mehe perekonna.
Unistame igal õhtul pulmadest, murede unustamiseks.
Kuna pean ärevushäire ja depressiooniga võitlema igapäevaselt (koolikiusamisega tekkinud probleemid), siis oleksid unistuste täitumised abiks ärevushäire ravimisele, et muuta mõtted positiivsemaks.
Ja ehk aitaks ka avalikuse ees suurima unistuse täitumine, leida mul peatselt tööd, et ka laps saaks oma toa ning oma unistused täidetud.

Pulmad