50% KLUBI- kas lihtne rikkaks saamise viis? Loe klubiliste kommentaare!

3 kommentaari
50% KLUBI- kas lihtne rikkaks saamise viis? Loe klubiliste kommentaare!

Usinad rahasäästjad hindavad oma säästmisvõimet tavaliselt protsentides – kui suure osa oma sissetulekutest suudavad nad kõrvale panna. Finantsnõustajad soovitavad, et minimaalselt võiks igakuisest sissetulekust panna pensioniks kõrvale vähemalt 10%, ent ambitsioonikad väikeinvestorid sellega ei piirdu, vaid on võtnud sageli eesmärgiks palju suurema numbri – 50% ehk igakuisest palgast saab investeeritud lausa pool!

Usinad rahasäästjad hindavad oma säästmisvõimet tavaliselt protsentides – kui suure osa oma sissetulekutest suudavad nad kõrvale panna. Finantsnõustajad soovitavad, et minimaalselt võiks igakuisest sissetulekust panna pensioniks kõrvale vähemalt 10%, ent ambitsioonikad väikeinvestorid sellega ei piirdu, vaid on võtnud sageli eesmärgiks palju suurema numbri – 50% ehk igakuisest palgast saab investeeritud lausa pool!

50% klubi on hakanud laineid lööma, kuna Jaak Roosaare kutsub oma „Rikkaks saamise õpikus” igat väikeinvestorit klubiga liituma. Sisuliselt tähendab poole oma sissetuleku kõrvalepanek lihtsat valemit – üks aasta töötamist ostab sulle ühe aasta vabadust! Oma kulude kärpimine pole aga niisama lihtne, et saaks kohe pool palgast kõrvale panna, seega alustavad paljud enne 5% klubist või 20% klubist ja üritavad usinalt 50% klubi poole sammuda.

Oma säästumäära suurendamiseks on kaks varianti. Esiteks hoida kokku igalt poolt kust võimalik: vähendada ebavajalikke kulusid, pidada pere-eelarvet, piirata igasuguseid juhuoste või äärmuslike meetmetena kolida näiteks väiksemasse korterisse või vahetada auto kasutamine ühistranspordi vastu. Teine võimalus oma säästumäära suurendada on aga hoopis kulusid samal tasemel hoida ning suurendada oma sissetulekut ning siis lisatööga teenitud raha investeeringutesse suunata. Sissetuleku suurendamiseks on erinevaid nippe. Esimene samm võiks olla palgakõrgenduse küsimine, kui eelmisest on mitu aastat möödunud. Selgita tööandjale, miks oled neile väärtuslik ja kuidas oled arenenud ning mille eest igapäevaselt vastutad.

Kui palgatõus tundub võimatu, siis tasuks vaadata üle töökuulutusteportaalid – äkki ootab sind kuskil mõni teine ettevõte, kes on nõus sinu oskuste eest märksa suuremat palka maksma. Kui leiad, et sul on veidi vaba aega ja oskusi, siis oleks mõeldav aga hoopis lisatöö leidmine – näiteks aitad kellegi lapsi hoida või teed suvel või nädalavahetustel hooajatööd või leiad erialaseid projekte, mida vabakutselisena teha. Kui suudad oma sissetulekut juba saja euro võrra suurendada, on see väga oluline samm 50% klubi poole!

Karin Piht (37) – 40% klubi

Huvi 50% klubi vastu sai alguse sellest, et üks sõbranna hakkas rääkima investeerimise vajalikkusest ja kutsus mind veebruari lõpus naiste investeerimiskoolitusele. Selleks kodutööd tehes sain aru, et pensionisammastega kaugele ei jõua ning et oma vanavanemate kombel mitte vireleda, tuleb midagi muuda. Minu jaoks on kõige keerulisem leida võimalusi sissetulekute suurendamiseks. Kokku annab hoida ainult teatud piirini ning kuna mu peres kasvab kolm last, on väljaminekud suured.

Alusta sellest, et lood 3–6 kuu sissetuleku suuruse varu ootamatuste puhuks. Kindlasti on oluline leida mõttekaaslasi, kellega ideid arutada ja koos üksteisele hoogu anda. Minu jaoks oli väga inspireeriv naistega ühiselt koolitusel käimine! Oma eesmärki pole ma väga jaganud, kuna olen veel algaja. Tuttavate reaktsioon on tavaliselt selline: „Väga tore, lase käia, aga see pole minu jaoks”. Hetkel panen sissetulekust kõrvale 40%, sellest kolmveerand läheb veel meelerahufondi ning neljandik sotsiaalpangandusse ja kolmandasse pensionisambasse. Kui meelerahufond on piisavalt suur, siis suunan kogu raha investeeringutesse.

 

Katrin Nele Mäger (23) – 25% klubi

Minu esimene mõte investeerimisega alustada tuli siis, kui olin pool aastat Erasmusega välismaal. Arvasin, et investeerimine on lihtne, kuid tookord jäi asi katki. Uuele ringile jõudsin möödunud aasta sügisel, kui hakkas ilmuma tihedalt artikleid investeerimise kohta. Liitusin Naisinvestorite Klubiga ning külastasin mitut koolitust. Laenasin sõbrannalt „Rikkaks saamise õpiku” ning sealt sain esimest korda tuttavaks 50% klubi mõttega.

Minu jaoks on säästmine keeruline. Ma ei käi pidevalt šoppamas ega osta kalleid asju, ent raha kipub tulema ja minema enam-vähem samas suurusjärgus. Lisaks pole ma väga majandusinimene, seega on olnud peamurdmist investeerimisalaste terminitega seoses.

Mind aitas säästmise juures sularaha kasutamine. Kuigi kaardiga maksmine on mugav, siis psühholoogiliselt on kaardilt virtuaalse raha kasutamine liiga lihtne. Füüsiliselt sularaha ja müntidega on mul palju suuremad säästud.

Leian, et üksi heade tulemusteni ei jõua, seega olen oma „investorikarjäärist” ka sõpradele rääkinud. Siiamaani on inimesed huvi tundnud ja ka oma kogemusi jaganud. Hetkel olen 25% klubis ja investeerin kõik säästetud raha. Ootan suurema summa kogunemist, et saaksin mõnda uude varaklassi investeerida, näiteks kinnisvarasse.

Liis Reiman (25) – 30% klubi

Kuulsin 50% klubi olemasolust esimest korda kuskil 4–5 aastat tagasi. Sellel hetkel oli igasugune finantsmaailm minu jaoks justkui hiina keel ja sellesse klubisse kuulumine tundus minu jaoks täiesti utoopiline ettevõtmine. 50% klubi poole püüdlemise juures on minu jaoks kõige keerulisem see, et aeg-ajalt tekivad ootamatud kulud, mida ei anna kuidagi vältida ega vähendada ega ühtlaselt mitme kuu peale laiali jaotada. Isegi tavaline raha kasutamise planeerimine tahab natukene harjutamist.

Kui su tulud on liiga väikesed, et 50% säästa, siis võta esialgu endale väiksem eesmärk. Samal ajal proovi aga oma tulusid suurendada, sest on päris tuntav vahe, kas üritad säästa 50% 500st eurost või hoopist 1000st eurost.

Olen oma 50% klubisse kuulumise eesmärki ka teistega jaganud. Arvamusi on igasuguseid – osa inimesi ei mõista, miks ma seda teen, ja teised noogutavad mõistvalt kaasa. Kui vaadata oma säästumäära viimase kuue kuu keskmist, siis hetkel olen 30% klubis.

 

Tekst: Kristi Saare, 30% klubi liige

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar, sügis 2015

Sarnased artiklid