Reklaam sulgub sekundi pärast

NAISINVESTORITE KLUBI ASUTAJA KRISTI SAARE: KUIDAS TEENIDA lisasissetulekut?

Lisasissetuleku teenimiseks on mitmeid erinevaid põhjuseid. Esiteks võib olla plaanis mõni suurem kulutus, näiteks auto ost, korteri sissemakseks raha kogumine, investeeringute suurendamine, meditsiinilised kulutused jt. Isegi kui igapäevased kulutused on kontrolli all, siis näiteks kodu sissemakseks raha kogumine võib võtta ilma lisasissetulekuta aega kümme või enam aastat. Siinkohal oleks aga mõistlik ohverdada veidi vaba aega, et saaks kiiresti oma elujärge parandada.

 

Lisasissetuleku teenimiseks on mitmeid erinevaid põhjuseid. Esiteks võib olla plaanis mõni suurem kulutus, näiteks auto ost, korteri sissemakseks raha kogumine, investeeringute suurendamine, meditsiinilised kulutused jt. Isegi kui igapäevased kulutused on kontrolli all, siis näiteks kodu sissemakseks raha kogumine võib võtta ilma lisasissetulekuta aega kümme või enam aastat. Siinkohal oleks aga mõistlik ohverdada veidi vaba aega, et saaks kiiresti oma elujärge parandada.

Lisasissetuleku teenimiseks on üldjoontes kolm erinevat võimalust. Esimene neist on mingi oma erialase tööga sarnase tegevuse leidmine. Siinkohal on muidugi lihtsam neil, kelle põhieriala on midagi sellist, mida annab mõõdetavalt tükitööna või ajatööna teha. Näiteks, kui oskad mingit asja hästi – mõnda keelt, matemaatikat või omad mõnda omapärast kvalifikatsiooni, siis on võimalus eraõpetajana kätt proovida. Õpilasi, kellel abi on vaja, jätkub ikka ning sageli ollakse ajagraafikuga suhteliselt paindlikud. Siinkohal õitsevad sellised ametid, kus on võimalik võtta ka väikeseid lisaprojekte – näiteks raamatupidaja võtab ühe lisaettevõtte, kellele teenust pakkuda, või tõlk võtab mõne telesaate või tootejuhendi tõlkida või disainer disainib vabast ajast kellelegi mingi väikese lisaprojekti. Kõrgemaks pilotaažiks oleks siinkohal muidugi oma erialaga seotud konsultatsioonitöö tegemine, sest tippspetsialistidele makstakse töötundide eest juba väga kõrget tasu. Sinna jõudmiseks tuleks aga vaikselt alustada lihtsamatest projektidest ning küll jõuavad lõpuks sinuni ka head pakkumised.

Kui sinu eriala pole midagi sellist, mille kõrvale annaks lihtsalt erialaseid projekte võtta, siis on teiseks variandiks lihtsad nn juhutööd, mida väga paljudel inimestel just projektipõhiselt vaja läheb. Heade lapsehoidjate järgi on alati nõudlus. Samuti näiteks abitöötajate järele, kes asendaksid näiteks põhitöötajaid või kes oleks nõus õhtuti või nädalavahetustel veidi lisatööd tegema. Eestis on selliste tööotsade vahendamiseks olemas isegi oma portaal – GoWorkABit. Näiteks baarides-pubides, toidu kojutoomisel, kontsertidel jt sarnastel tegevustel on sageli mõned vabad töökohad, kuhu oodatakse hea meelega usaldusväärseid inimesi. Kui juba korra oled ennast kompetentse töötajana tõestanud, siis hakkavad ka pakkumised sinuni kiiremini jõudma ja tuleb ise vähem otsimisega tegeleda. Ei saa eitada, et siia kategooriasse kuuluvad pigem lihtsad ja rohkem füüsilist kohalolu nõudvad ametid, ent näiteks terve nädala kontoritööl olles ei olegi see sugugi halb variant, et end näiteks mõnel üritusel müügipunktis olles veidi liigutada saaks.

Kolmandaks võimaluseks, mis on küll sageli kõige keerulisem, on oma hobist mingi mõistliku tööotsa tekitamine. Kui oled andekas mõnes käsitöölises tegevuses – näiteks nobenäpp tikkimises või oskad metallist kauneid ehteid voolida, siis tänapäeval on käsitsi tehtud unikaalsed asjad väga hinnas ning võivad lisaks nädalavahetustel meelerahu pakkuvale nikerdamistööle pakkuda ka rahalist kompensatsiooni. Siinkohal suudab mõni inimene oma hobist isegi täiesti uue ameti välja kasvatada – saab blogipidamises guruks, annab välja oma kokaraamatu või hakkab näiteks vabakutselisena ajakirjadesse huvilugusid kirjutama. Kindlasti on see variant kõige keerukam, ent vaimselt kõige rohkem rahuldust pakkuv.

Nüüd aga kõige olulisem küsimus – kust selliseid töökohti leida? Siin pole ühest vastust ja inimesed vannuvad, et erinevad strateegiad on neile edu toonud. Kõige lihtsam on alustada oma tutvusringkonnast. Küsi sõpradelt-tuttavatelt, ega neil pole ühtki tööotsa ega projekti, mis võiks sulle sobida. Isegi kui seda hetkel ei ole, siis palu ennast meeles pidada ja ükskord jõuab sinuni ilmselt ka mingi soovitus.

Teine variant on alustada erinevatest töökuulutuste portaalidest või kui oled julgem, siis võid ka enda kodu lähedal asuvatesse ettevõtetesse sisse astuda, et uurida, kas neil abi pole vaja. Vii oma CV tippvormi ning selgita, et oledki huvitatud lisatööst, mis ei pea olema väga regulaarne – just need tööotsad saavad sageli ajutisele tööjõule jagatud.

Mõnikord soovitatakse ka vabatahtlikutööga alustada ning siis hiljem hakata raha küsima, seda aga pigem ei soovitaks. Vabatahtlikku tööd tuleks pigem hinnata oskuste ja kogemuste põhjal, mis see sulle annab. Ükskord tasuta tehtud asja eest on väga keeruline hakata raha küsima, ilma et keegi solvuks.

Eelolevast kolmest kõige tähtsam on ilmselt aga lihtsalt huviga kuulamine. Väga sageli kurdavad inimesed vestluses, kui neil on mingi asjaga abi vaja. Olgu see mingi tüütu asjaajamine, aeganõudev tegevus või neile endale lihtsalt ebameeldiv. Ole sealkohal valmis oma abi pakkuma – muidugi turuhinnaga! Pea meeles – väga paljud inimesed ja ka ettevõtted on meeleldi nõus maksma kellelegi usaldusväärsele, kes on õigel ajal kohal, teeb asjad korralikult ära ja on rõõmus veel pealekauba.

 

Tekst: Kristi Saare

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar, talv 2015