Reklaam sulgub sekundi pärast

Millal oleks õige aeg saada laps?

Küsimus, mida arvatavasti kõik inimesed endale mingil eluhetkel esitavad - millal peaksin mina saama emaks või isaks? Arvamusi selles vallas on palju. Näiteks, et peaks ootama kuni on saavutatud materiaalne kindlustatus või kui karjääriredelil enam kusagile ronida ei ole.

[email protected]

Küsimus, mida arvatavasti kõik inimesed endale mingil eluhetkel esitavad - millal peaksin mina saama emaks või isaks? Arvamusi selles vallas on palju. Näiteks, et peaks ootama kuni on saavutatud materiaalne kindlustatus või kui karjääriredelil enam kusagile ronida ei ole. Või võimalikult noorena, et lapse ja vanemate vanusevahe ei veniks liiga suureks. Või just hilisemas eas kui endal on noorus läbi elatud ja on hea maha rahuneda ning kogu oma aeg lapsele pühendada. Või just sellel hetkel, mil loodus seda heaks arvab. Milline neist siis see kõige õigem on?

Esiteks on oluline loomulikult leida see inimene, kellega sa tahaksid endale järglasi saada. Samas, õnnelikud on need, kellel nii ka läheb, sest palju on ju maailmas üksikemasid ja, miks ka mitte, -isasid. Kas siis lahutatud, lesed või n-ö need, kelle laps on tulnud siia maailma suhteliselt ootamatult ja üks osapooltest ei taha sellest midagi kuulda. Niisiis, esimene samm lapse saamisel peaks olema õige mehe või naise leidmine. Tänapäeva maailmas pole ka ebatavaline see, kui sa mõnda inimest kasutadki puhtalt järglase saamiseks, ilma mingisuguse suhteta.

Teiseks tuleb arutlusele aeg, selles osas peavad loomulikult tulevane ema ja isa mõlemad ühel arvamusel olema. Kui muidugi naine üksi ei taha last saada (kasutades selleks mida iganes alustades spermapangast ja lõpetades oma parima sõbraga).
Kas oodata kuni oled piisavalt majanduslikult kindlustatud? Samas - millal on piisavalt? Alati on ju midagi, mida saaks veel teha: osta auto, korter või maja, suvila, mida iganes - vabandusi asja edasi lükkamiseks leiab alati.
Otsustada vanuse järgi? Aga mis siis õigem on - kas nooruses ära sünnitada, või oodata küpsuseni, et siis enam lapse kõrvalt pidutsema ei peaks?
Või hoopis, mis siis saab, kui laps tuleb ootamatult, ilma mingisuguse planeerimiseta? Siis on muidugi raskeim valik - kas sünnitada või ei. Parem oleks kui ükski inimene ei peaks eales sellise asja peale mõtlema, aga kahjuks elu juba kord on selline nagu ta on ja tihtipeale on ta karm ja raske.

Aga võibolla meeletu planeerimine ei olegi üldse õige, kes teab kas laps üldse tahab ühte peresse tulla just siis kui tema emme-issi seda sooviks .. võibolla oleks targem lasta mingil määral ka loodusel otsustada või asuda tegudele siis, kui aeg tundub olevat just see kõige õigem. Ilma et sellele peaks enne viis aastat mõtlema ja kalkuleerima plusside ja miinustega. Veidi impulsiivsust? Vahel selline tunne lihtsalt tuleb iseenesest peale ja asjad kulgevad ise oma loomulikku rada pidi.

Loomulikult ei ole selle artikli mõte kedagi õpetada oma elu elama vaid pigem mõtisklus teema üle, millal oleks kõige õigem aeg uus inimene siia ilma tuua..