Rasedus ja stress

Rasedus ja stress

Iga ema soovib oma lapsele parimat. Lapse tulevikule ja võimetele paneme geneetilise aluse tervislikult elades ja enda eest hoolitsedes. Raseduse ajal kogetu aitab kaasa geenipagasiga saadud omaduste parandamisele või nõrgestamisele. Suurimat kahju lisaks uimastitele, alkoholile ja haigustele saab lootele põhjustada stress.

Iga ema soovib oma lapsele parimat. Lapse tulevikule ja võimetele paneme geneetilise aluse tervislikult elades ja enda eest hoolitsedes. Raseduse ajal kogetu aitab kaasa geenipagasiga saadud omaduste parandamisele või nõrgestamisele. Suurimat kahju lisaks uimastitele, alkoholile ja haigustele saab lootele põhjustada stress.

Inimese igapäevaseks kaaslaseks on teatav pingeseisund – heal juhul on tegu eustressiga, kus pinge tõusule järgneb lahendus, halval juhul pidev stress (väliskeskkonnast ja organismi häiritud sisekeskkonnast lähtuv, negatiivseist elamustest tulvil pingeseisund) või düstress (pärssiv pingeseisund, mille kutsuvad esile varjatud ja vaoshoitud viha, vaegtoitumus, rasked kliimatingimused). Igasune ülemäärane pikaajaline stressitase põhjustab tõsiseid terviseprobleeme nii tulevasele emale kui ka tema sees arenevale lapsele.

Rasedusaegne stress võib olla üleväsimuse, ärevuse, toitumishäirete (isutus, ülesöömine), pea- ja seljavalude põhjuseks. Pikaajalised pinged vähendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet, tõstavad vererõhku, tekitavad häired südame töös ning võivad esile kutsuda preeklampsia (rasedusaegne hüpertensioon ehk rasedustoksikoos) või isegi enneaegse sünnituse.

USA Kalifornia Ülikooli Los Angeles`e Meditsiinikooli juures läbi viidud uuringute tulemustel jõuti järeldusele, et neil naistel, kes kogesid 18. kuni 20. rasedusnädalal kõrget stressitaset, oli tõenäosus, et veres leidub suurenenud kogus hormooni kortikotropiini vabastajahormooni (CRH), mis on seotud organismi reaktsiooniga hirmu ja ärevuse suhtes. CRH toodab aju kõrval ka platsenta ning seda hormooni seostatakse erinevate uurimuste põhjal enneaegsete sündidega.

BBC vahendusel selgitab Wisconsini Ülikooli teadlasterühm, et kõrge hormooni CRH taset saab seostada ka sünnitusejärgse depressiooniga, mis võib põhjendada järglaste hooletusse jätmist. Ajakirjas Behavioural Neuroscience avaldatud artiklis kirjutab juhtautor Stephen Gammie, et “kui CRH tase peab emainstinkti aktiviseerumiseks olema madal, nagu meie uurimus seda näitab, siis on kõrge CRH tasemega seletatav emade sünnijärgne depressioon ja mitte ainult hooletus laste suhtes vaid ka nende ahistamine.”
Psüühiline stress käivitab ka “võitle-või-põgene” hormoonide suurenenud eraldumise, mis aitavad kaasa ajaliselt sündinud laste alakaalulisusele. Nende hormoonide tekitatud mehhanismid vähendavad tunduvalt platsenta verevoogu, röövides sellega lootelt hapnikku ja toitained, mida ta vajab normaalseks kosumiseks. Needsamad “võitle-või-põgene” hormoonid pärsivad beebi närvisüsteemi täisväärtuslikku arengut ning tekitavad lapses pideva stressiseisundi ja valmisoleku koheselt iga ärritaja peale üle reageerima. Raseduse ajal suurt stressi taluma pidanud emade lastel ilmneb enam emotsionaalseid ja seedeelunditega seotud häireid ning see võib omakorda olla ka üheks gaasivalude ehk koolikute põhjustajaks.

 

Rasedus sunnib naisi olukordi ümber hindama ning asjade tähtsuse järjekorda muutma. Teadvustades eneses tööst, koolist, majanduslikust olukorrast või halvast suhtest tekkivaid pingeid, peab naine ennast ja last piisavalt tähtsustama ning oma igapäevaelus teatud muudatused läbi viima. Pingelise töö puhul saab arsti näidustusel nõuda üleviimist kergemale tööle või kui tööandjal seda pakkuda pole, isegi koju jääda. Kui kodus on juba väikesed lapsed, peab ära kasutama meest, sõbrannat või sugulasi, et aeg-ajalt kasvõi paariks tunniks iseendale pühenduda.

Rahu ja tervist aitavad hoida jalutamine, regulaarne võimlemine, ujumine, mediteerimine, lõdvestus- ja hingamisharjutused ning jooga. Püüdke 20 kuni 30 minutit päevas keskenduda oma hingamisele – aeglaselt, ühtlaselt ja sügavalt sisse hingates kõht ette, välja hingates kõht sisse. Püüdke täieliku lõdvestumiseni keskenduda igale pinges lihasgrupile.
Kahjuks pole 100% võimalik stressiolukordi vältida, kuid on võimalik leida iga päev aega, et tegeleda lõõgastavate ja rõõmustavate asjadega ning ebameeldivate ülesannete lahendamisel paluda kõrvalist abi.

 

Buduaari arhiiv
Veronika Raudsepp Linnupuu