Maarja, Merili, Liisi ja Kadi

Kuidas on teie eesnimed (ja vanused)?

Maarja (34), Merili (34), Liisi (34), Kadi (35).

Millega igapäevaselt tegelete?

Maarja, Merili ja Liisi töötavad kohalikus omavalitsuses sotsiaaltöötajatena ning Kadi tegeleb erivajadustega lastega. Lisaks on meil nelja peale kokku 8 imevahvat järeltulijat, kelle kasvatamisega tegeleme. Maarja, Merili ja Kadi on hetkel kodused ja 100% keskendunud peagi aastasteks saavatele lastele.

Kuidas te omavahel tutvusite?

2007. aasta suvel tegid Eesti eri paigus üheaegselt neli noort ja ambitsioonikat neiut oma tulevikku määrava otsuse küsimuses, kelleks ma tahan saada.
Antud suvel esitasime dokumendid Tallinna Pedagoogilisse Seminari sotsiaaltöö erialal õppima asumiseks. Järgnes kolm ühist aastat koolipingis, mida jäi meie jaoks siiski väheks ning üksteist toetades jätkasime koos õpinguid ka magistrantuuris.
Veetsime pikad ja töised päevad koolis, millele vaheldust pakkusid aga hommikuni venivad õhtud meie lemmik ööklubides (peamiselt Hollywoodis) tundide viisi tantsu lüües. Oleks neil õhtutel olnud sammulugeja aktiveeritud, oleksime ehk nii mõnegi liikumist suunitleva väljakutse võitnud.
Kasvasime aastatega kokku ja enam ei oskagi teineteiseta. Ühises interneti vestlusgrupis on meil harva päevi, kui valitseb vaikus. Meil on lihtsalt koguaeg vaja teineteisele midagi öelda, planeerida või lihtsalt mõne pildiga märku anda, et mõtleme üksteise peale. Oleme aastate jooksul jaganud lõputult naeru, kuid olnud ka toeks pisarate kuivatamisel.
Täna ei rocki me pealinna ööelus, kuid oma väike Hollywood saab mängleva kergusega püsti pandud ka mõne meie kodu tagahoovis. Kuigi tantsupõrand on nüüdseks ennekõike kolinud laste mänguväljakule, leiame jätkuvalt hetke, et taas pööraste üliõpilaste kombel kõrgetel kontsadel hommikuni sadu ja sadu tantsusamme teha.
Kui olla rõõmsameelne ja tähelepanelik, võid meid kuskil kohata...

Iseloomustage üksteist paari lausega

Maarja on meie sõpruskonna süda, tema eestvedamisel ei teki meie kohtumistes kunagi liiga suuri pause. Ta on perfektsionist, kes saab elus kõikide oma rollidega võrratult hakkama. Maarja on raamatuid lugemata fenomenaaselt tark ja andekas ning oskab kuulata ja suure mure väikseks muuta.

Kadi on tõeline peo hing, kuid ennekõike on ta imetlusväärselt tugev naine, kes sõltumata suurtest raskustest on elus saavutanud kõike, mida tahab. Elu on talle loopinud kaikaid kodarasse rohkem, kui tohiks, siiski on Kadi sirge selja ja naerul näoga murdnud läbi kõigest ja sammunud enesekindlalt edasi.

Liisi on ülienergiline ning alati valmist uuteks seiklusteks ja väljakutseteks. Ta on spontaanne ja naudib rööprähklemist. Liisi on vaba hing, keda ei saa ja tohigi kinni püüda, kuid see hing on alati tingimusteta olemas oma lähedaste jaoks ka siis, kui ta ise parajasti kogu maailma raskust oma õlgadel kannab.

Merili puhul kehtib lause vaga vesi, sügav põhi. Alati viisakas, tasakaalukas ja eeskujulik neiu on tegelikult täis lõputuid üllatusi. Ta on parim vestluskaaslane, osates kuulata ja samas õigel hetkel öelda, mis vaja. Merili on mõistuse hääl, ta teeb otsuseid alati kaalutledes ja planeeride vajalikud tegevused põhjalikult läbi. Temast saab ilmselt meie grupi esimene miljonär, sest ta on kannatlik ja oskab asju sihikindlalt ja läbimõeldult organiseerida.

Üks meie sõpruskonna parimaid omadusi on see, et me kõik tunneme üksteise seltsis end alati täiesti vabalt ning julgeme välja öelda ka kõige salajasemaid mõtteid, soove ja muresid, sest meil puudub väiksemgi kriitika.

Parim mälestus koos

Üksmeelselt oli siiani meie parimate mälestuste tipus Rootsi kruiis, kus Silent disco ( kõrvaklappidest tuleva muusika saatel vaikuses tantsimine) sõltumata eelarvamusest meid oma positiivsusega rabas.
Kuni...
22.juuni tulime taas kokku, et meeldivalt aega veeta ja koos peredega jaanipäeva tähistada. Ühtlasi olime vahetult enne kohtumist otsustanud, et prooviksime ka Buduaari võistlusest osa võtta, mille jaoks võiks aga teha meist ühe toreda värske foto.
Nimetatud pildi tegemine osutus nii meeleolukaks ja pakkus ilmselt naabritelegi palju nalja. Kõiki emotsioone, mis meid sel päeval valdasid, kindlasti pildile püüda ei suudetud, sest need tunded ja meeleolu peavadki kuuluma vaid meile.
Too kolmapäev kesti ja kestis ning olekski võinud jääda kestma, sest just nii häst, rahuloleva ja hinnatuna tundsime end teineteise seltsis, et koju minek tuli taaskord ebaõiglaselt vara.