ASJAD, MIDA SA LAURA PÕLDVERE kohta ei teadnud

Lisa kommentaar
ASJAD, MIDA SA LAURA PÕLDVERE kohta ei teadnud

Palusime lauljatar Laura Põldverel üles loetleda oma kõige hingelähedasemad  asjad, kohad, muusika, inimesed ja tegevused maailmas. Asjad, mis moodustavad tema maailma ja annavad samas huvitava ülevaate ka tema isiksusest. Selgus nii mõndagi, mida kõik ehk varem Laurast ei teadnud.  

Barcelona, L.A.

Ma olen mitu aastat otsinud võimalust teha oma doktorikraad improvisatsiooni teemal väljaspool Eestit. Tahaks jälle õppida ja elada veidike teises keskkonnas. Üks mõte oleks Barcelona. Või siis L.A.

Laura Shop

Minu üheks suureks unistuseks on oma riidebrändi loomine. Esimene samm selles suunas on olnud kindlasti see, et oma sugulase Annika Bechereriga oleme mulle kleite disaininud. Teine täiesti ootamatu samm selles suunas oli veebipoe Laura Merch loomine ja avamine augustis.

Pop, jazz, impro

Mul on nii hea meel, et mul on võimalus luua muusikat mitmes žanris. Istuda stuudios Sven Lõhmusega popilainel ja meisterdada aasta lõpus ilmuvat minialbumit. Kirjutada übermega sajapealisele koosseisule kreisit improlugu „9 hümni vabadusele” raames ning esineda näiteks Bakuu džässifestivalil või Kasahstani džässikohtumisel.

Küpsised

Kui ütleme, et inimesed ei muutu, siis see on vale. Kui nad ise tahavad, siis on see võimalik. Mina muutusin. Ma vihkasin mingi vanuseni küpsiseid ja nüüd olen aasta jooksul endas avastanud Cookie Monster’i. Vähemalt üks küpsis päevas. Ma armastan neid Ameerika šokolaaditükkidega ülipehmeid küpsetisi ja NOPi pähklivõi omasid. Ja no mõnikord läheb käest ära! Täna sõin hommikusöögiks terve paki ehk siis kuus suurt küpsist.

Postitants

Avastasin postitantsu trenni enda jaoks veidi rohkem kui aasta tagasi. Surfasin Instagramis ja nägin üht tuttavat, kes oli oma trenni filminud. See nägi tõeliselt hämmastav välja, kuidas ta liikus. Kui jõuline see oli ja samas naiselik! Tänu sellele olen ma endas avastanud oma naiselikuma poole. Pigem olen olnud väikesest peale ikkagi autodega mängija ja veidike nurgeline tüdruk. Aga nüüd tunnen, kuidas iseenda jaoks on miski uus naiselik tundmus ja vägi hakanud välja voolama.

Mereannid

Ma olen alati olnud suur kalasõber, aga mereandidega ma nii “sina” peal ei olnud. Kõik muutus aga mu onu sünnipäeval Hispaanias seitse aastat tagasi, kui istusime suguvõsaga mererannas peolauda. See oli lookas mereandidest, mida iganes hing ihaldas. Sõime ja nautisime tunde.

Minu nunnud ja armsad

Minu pere on mulle kõige tähtsam. Nad on mu parimad sõbrad. Mu peokaaslased. Nõuandjad. Vahetevahel pahandavad. Siis saavad aru, et mis seal ikka pahandada. Igaüks saab oma vitsad ise kätte. Ilma nendeta ei ole kõigel, mida ma teen ja saavutan, üldse väärtust. Nemad on Minu Maailm.

Reisimine

Ma armastan reisida, aga samas on mingid unistused, mille täitmiseks pole veel õnnestunud hetke leida, näiteks mõte minna lõunapoolusele või siis reis mööda Trans-Siberi raudteed. Ehk õnnestub järgmise aasta alguses minna Jääfestivalile Norras, kus kõik instrumendid, mida mängitakse, on tehtud jääst.

Soojus

Mul on vaja sooja, et ma saaksin mõnusalt mõelda ja tööd teha ja olla. Eestlase jaoks võrdub see siis VÄGA SOOJAGA. Ma tean, et kõik juba naeravad selle peale, et minu käest ei tasu küsida, kas ilm on jahe. Alati on külm. Isegi nüüd, septembri lõpus, oli mul Nizzas külm, sest õues oli ainult 23 kraadi. Mina päevitama minna ei saanud, sest ma oleks seal rannas ära külmunud. 

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar november-detsember 2018.