Reklaam sulgub sekundi pärast

BLOGIJA MARI-LEEN ALBERS: kust maalt hakkab petmine?

Petmine on delikaatne teema, mille üle võib vaidlema jäädagi, sest enamasti lähevad arvamused lahku - kes peab petmiseks suudlemist, kes flirti, kes seksi ja kes leiab, et isegi üheöösuhe ei ole tegelikult petmine. Blogija Mari-Leen Albers kuulub ilmselt nende viimaste hulka ning antud teemal tegi ta oma blogisse hiljuti ka intrigeeriva sissekande.

Petmine on delikaatne teema, mille üle võib vaidlema jäädagi, sest enamasti lähevad arvamused lahku - kes peab petmiseks suudlemist, kes flirti, kes seksi ja kes leiab, et isegi üheöösuhe ei ole tegelikult petmine. Blogija Mari-Leen Albers kuulub ilmselt nende viimaste hulka ning antud teemal tegi ta oma blogisse hiljuti ka intrigeeriva sissekande.

Nimelt kirjutab Mari-Leen, et varem pidas ta seksi võõra inimesega petmiseks, ent mitte enam. "Ja kui me jõuame nüüd seksini, siis… Vanasti ma olin ikka jumala kindel – seks, see on petmine, lahkuminek garanteeritud. Aga mõeldes sellele nüüd. Olles ise küpsem ja mõeldes ilmselt loogiliselt, siis meeste jaoks on seks lihtsalt seks. Naiste jaoks ilmselt mitte nii väga. Või vähemalt mitte minu jaoks. Mulle peab ikka see inimene meeldima. Meestel läheb kuidagi kergemalt, peaasi, et saaks? Noh, kui pole kaua saanud, siis pole nagu vahet. Mina võin olla ka ilma, aga mingi päris suvakaga ka ikka voodisse ei hüppa," arutleb ta.

Naine tõdeb, et kui tema abikaasa Meelis võõra naisega seksiks, siis ei võtaks ta seda üldse südamesse. "No näiteks, Meelis läheks täna peole. Tuleks hommikul ja teataks, et käis ma ei tea, Kati juures. Ma oleks ah, kes see Kati on? Noh, lambitšikk, said peol tuttavaks, seksisid, kõik. Ma ei hakkaks ju sellise asja pärast lahutama? Samas, kui selguks, et on mingi Kati, kellega on kuude viisi suheldud ja seksitud, siis oleks asi teine. Sest siis ei oleks see enam lihtsalt suvaline füüsiline kontakt, vaid midagi enamat. Ja kui Kati nii tore on, siis paki oma seitse asja ja mine Kati juurde."

Kui Mari-Leen ja Meelis olid alles lühikest aega koos olnud ja suhe oli algstaadiumis, siis tuli ette ka nii-öelda piiride katsetamist, et kui kaugele üks osapool minna võib, ilma et teine solvuks. "Mulle meenub üks pidu. Aastaid-aastaid tagasi. Läksime sinna mingi kambaga koos, igaljuhul õhtu edenedes olin mina mingi tšikiga suitsuruumis ja noh, nagu ikka, flirtisin. Igaljuhul ühel hetkel me suudlesime ja ma olin veits selline, appi, äkki Meelis näeb. No me polnud siis veel sel teemal nii laialt arutanud ka. Proovisin mina siis silmanurgast ikka kiigata, et äkki ta läheb mööda ja näeb, et ma siis kohe tõmban tagasi vms. Mingil hetkel läks Meelis mööda ja tegi “yes” märki, et hea valik. Sellised me olemegi. Me näiteks vaatame tänaval koos naisi. Mehi ka. Riideid. Kingi. Keegi läheb mööda ja me oleme mõlemad: “Nägid v?” ja ilmselgelt olime me mõlemad tähele pannud sama asja möödujal – kingi, pükse, meiki, mida iganes. Aga alati on see sama asi, millele me pilk peatuma jääb."

Mida sina petmiseks pead ja kas andestaksid oma mehele üheöösuhte?

Loe tervet blogipostitust siin