BLOGIJA MARI-LEEN: Mida teha lööva lapsega?

Blogija Mari-Leen tegi hiljuti blogipostituse, kus räägib, et tema ja Meelise poeg Hedon tuleb iga päev lasteaiast ja räägib, et üks poiss lõi kedagi. Iga päev saab keegi lasteaias peksa. Mari-Leen on mures ning küsib oma lugejatelt, mida teha? Kas see laps on väärt üht korralikku keretäit, et ta saaks aru, et teisi ei lööda? Ehk on teil kogemusi, mida jagada?

"Mida rohkem Hedon lasteaias käib, seda rohkem ta räägib, mis seal juhtus... Mõni aeg tagasi hakkas ta iga päev lasteaiast tulles rääkima, kuidas üks poiss (nimesid nimetamata) jälle kedagi lõi. Kahjuks on nüüd see juba nii igapäevane, et meie jutt lasteaiast tulles algab sellega, keda ta lõi. Aga mida teha, kui üks igapäevaselt kellelegi molli annab?

Kui me alguses selgitasime, et teisi lüüa ei tohi, sest nii pole viisakas ja nii ei tehta, siis mida päev edasi, seda enam tunnen ma, et ma tahaks öelda, nagu eile üks minu vestluspartner arvas: “Löö vastu ja löö nii, et ta peaga vastu maad lendaks ja aru saaks, et ei tasu teisi lüüa.” Aga see pole ka justkui õige käitumine.

Kust see löömine üldse tuleb? Ilmselt ikkagi kodust. Kui lapsed ikka nääklevad, et minu oma ja anna siia, ja löövad sind suvalt käega kuskile, siis see poiss paneb kohe lahtise käega vastu nägu. See ei tule ju niisama? Ta kas saab ise nii või näeb pealt, et keegi saab. Ma ei saa öelda, et isa peksab ema, äkki ta vaatab mingeid vägivaldseid multikaid. Kas oleks normaalne, kui ma küsiksin otse lapsevanemalt, kas sa saad kodus ketukat?

Nii palju kui me õpetajatega oleme rääkinud, siis vanemad ei tea väidetavalt midagi, on iga kord üllatunud, kui see teemaks tuleb. No sorry, kui Meelis mind kodus peksaks, ega ma ka kuskil sellest ilmselt ei räägiks. Veel vähem tunnistaks, et laps seda kõike pealt näeb…

Ma olen nii kahe vahel. Ühtpidi ma tahaks ise sellel poisil natist kinni võtta ja peksa anda. Mida sa käid ja taod iga päev kedagi. Teistpidi mõtlengi, et äkki ta elabki sellises peres, kus ema saab üle päeva peksa. Vaene laps. Tahaks ta ära päästa."

Loe täispikka postitust Mari-Leenu blogist siit