Reklaam sulgub sekundi pärast

BLOGIJAD PALJAS PORGAND ja Mari-Leen Albers pöörasid tülli!?

Eesti blogimaastikul ei ole kunagi igav ning selge on see, et kõik blogijad soovivad saavutada edu ja teenida oma blogiga piisavalt palju raha, et end ära elatada. Mari-Leen Albers kirjutab oma blogis, et ta käis mõni aeg tagasi Töötukassa poolt korraldatud loengut kuulamas, kus sõna võttis ka blogija Paljas Porgand ehk Merilin Taimre. Viimane olevat aga Mari-Leenule halvasti öelnud.

Eesti blogimaastikul ei ole kunagi igav ning selge on see, et kõik blogijad soovivad saavutada edu ja teenida oma blogiga piisavalt palju raha, et end ära elatada. Mari-Leen Albers kirjutab oma blogis, et ta käis mõni aeg tagasi Töötukassa poolt korraldatud loengut kuulamas, kus sõna võttis ka blogija Paljas Porgand ehk Merilin Taimre. Viimane olevat aga Mari-Leenule halvasti öelnud.

Nimelt kirjutab Mari-Leen, et loengus rääkis Paljas Porgand sellest, kuidas ta on oma blogiga jõudnud sinna, kus ta täna on.

Kui Töötukassa üritus aga läbi sai ning Mari-Leen otsustas kodus minna Meriliniga Facebookis rääkima, sai alguse ootamatu tüli. "Teda kiites, sain sõimata. Kui ma talle õhtul Facebookis kirjutasin, et käisin teda kuulamas ja lahe, kuhu ta on selle “tee, mis meeldib” suhtumisega jõudnud, et tema blogist on saanud kanal reklaamihuvilistele, siis preili vastas mulle üsna otsekoheselt, et olen lihtsalt kade. Ja üleüldse olen ma talle täiesti vastumeelne inimene. Hm... sest ma julgen teha ja olla teisiti kui tema või...?

Ma ei saa väga hästi aru, mille peale ma kade olen?

Minu ja Porgandi lugejad on ilmselt täiesti erinevad, kellele meeldib pikk teaduslik tekst, veganlus, tervislik toitumine ja trenn, kellele meeldivad laste teemad, aus arvamus ja veidi skandaalimaigulised postitused... Inimesed on erinevad, blogijad on erinevad, lugejad on erinevad. Ja ma julgen arvata, et Eestis on piisavalt inimesi, et lugejaid jaguks meile mõlemale või noh, kõigile. Igasugustele blogijatele. Kui keegi kedagi ei loe või keegi kellelegi ei sümptiseeri, ei tähenda see automaatselt kadedust või vihkamist.

Antud hetkel olen ma lihtsalt natuke hämmigus, ta on jätnud tegelikult siiani väga malbe ja toreda mulje, mitte et õelutseks kuskil nurgas. Äkki ta on ise kade? Aga endiselt, ma ei saa aru, mille peale üldse kade olla. Nii mul kui tal. Elu on elamiseks ja inimesed on erinevad oma eesmärkide saavutamisel."

Loe täispikka blogipostitust siin