Tööturu kiire muutumine, tehisintellekti areng ja rollide pidev ümberkujundamine on seadnud surve alla nii töötajad kui ka tööandjad. Üha selgemaks saab, et formaalne haridussüsteem ei kata enam täiskasvanute tegelikke õppimisvajadusi ning seda eriti olukorras, kus õppimine peab toimuma töö, pere ja muude kohustuste kõrvalt. Just sellest vajadusest kasvas välja Eestis loodud rahvusvaheline täiskasvanute õppeplatvorm Levoro Academy. Platvormi asutaja, täiskasvanute hariduse ja haridustehnoloogia ekspert Ekaterina Seliste, on töötanud üle kümne aasta rahvusvahelistes organisatsioonides ning näeb selgelt, miks täiskasvanute koolitused sageli oodatud tulemusi ei too. Seliste hinnangul ei ole probleem inimeste motivatsioonis või võimekuses õppida, vaid õppe ülesehituses, mis ei arvesta täiskasvanu tegelikku elu- ja töörütmi. “Täiskasvanute õppimise suurimad takistused on väga praktilised – ajapuudus, töö- ja perekoormus, rahalised piirangud. Nendele lisanduvad emotsionaalsed barjäärid: hirm eksimise ees, ärevus ja tunne, et õppimine nõuab rohkem energiat, kui inimesel parasjagu on,“ selgitab Seliste. Täiskasvanud vajavad noortest erinevat õppevormi Üks suurimaid vastuolusid täiskasvanuhariduses on see, et täiskasvanuid õpetatakse sageli endiselt formaalhariduse loogika järgi – loengud on pikad, teooria maht suur, kuid praktiline seos igapäevase tööga liiga väike. Täiskasvanud ootavad aga õppelt selget eesmärki ja rakendatavust. Kui õppija ei näe seost õpitava ja oma töö, elu või heaolu vahel, kaob ka motivatsioon kiiresti. “Kui noored vajavad rohkem struktureeritud, juhendatud ja sageli mängulisemaid õppimisviise, mis toetavad nende kognitiivset arengut ja hoiavad motivatsiooni, siis täiskasvanud on võimelised õppimist ise juhtima – seostama uut infot oma kogemustega, hindama selle väärtust ning reflekteerima, kuidas õpitu toetab nende arengut ja eesmärke.” Täiskasvanute õppe puhul mängib Seliste sõnul olulist rolli ka psühholoogiline turvalisus. “Praktika näitab, et kõige sügavam õppimine ei toimu eksamite, testide ega hindamise kaudu, vaid keskkonnas, kus inimene ei pea kartma eksimist ega hinnanguid. Kui õppimise fookus liigub soorituselt õpitu mõtestamisele, muutub õppimine sisemiseks protsessiks ning õppija ei õpi enam punktide või sertifikaadi nimel, vaid oma arengu eesmärgil.” Levoro Academy on üles ehitatud mikroõppe põhimõttel. Sadade tundide pikkune õppesisu on jaotatud lühikesteks, selgelt struktureeritud etappideks, mida saab läbida 5–15 minuti kaupa. See võimaldab õppimist integreerida tööpäeva sisse, mitte lükata seda pidevalt edasi hetke, mil loodetavasti rohkem aega tekib. “Teadlikult kujundatud õpikeskkonnas on iga kursus loodud oma ala eksperdi poolt ning see vaadatakse enne avaldamist üle täiskasvanuhariduse ja õppedisaini spetsialisti poolt. See aitab tagada, et õppematerjal on metoodiliselt läbimõeldud, toetab täiskasvanute õppimise eripärasid ning vastab kvaliteetse ja tulemusliku täiskasvanuõppe põhiprintsiipidele,” kirjeldab Seliste. Õppimine kui organisatsioonide konkurentsieelis Kuigi Levoro Academy õpe toimub individuaalse e-õppe põhimõttel ning õppija saab kursusi läbida endale sobival ajal ja tempos, sobib platvorm väga hästi ka organisatsioonidele ja väiksematele ettevõtetele. Üha rohkem ettevõtteid seisab silmitsi olukorraga, kus töötajate oskuste ajakohastamisest saab osa organisatsiooni kohanemisvõimest. Seliste märgib, et koolituste ja õppeprogrammide mõju sõltub suurel määral sellest, mis juhtub pärast nende läbimist. Praktikas piirdub juhi roll sageli vaid osalemise kinnitamisega, kuid tegelik muutus algab alles siis, kui juhid loovad ruumi õpitu katsetamiseks. “See ei tähenda pidevat kontrolli, vaid kohalolu – huvi töötaja arenguprotsessi vastu, lühikesi järelvestlusi ja realistlikke ootuseid. Kui juht seob õpitu päris olukordadega ja annab loa ka eksida, muutub õpitu osaks igapäevasest tööst.” Probleem tekib siis, kui õppimist justkui eeldatakse, kuid selleks ei looda aega ega sobivaid tingimusi. „Kui õppimine peab toimuma ainult oma aja arvelt, kaob motivatsioon kiiresti. Tööandjad, kes investeerivad teadlikult õppimiskultuuri ja paindlikesse õpiteedesse, loovad sellega tugevama ja kohanemisvõimelisema organisatsiooni,“ sõnab Seliste. Tema sõnul saavad tööandjad pakkuda kursuseid töötajatele ka arenguhüvena, võimaldades neile piiramatu ligipääsu õpisisule ning soovi korral jälgida ka õppes osalemist ja edenemist. “Uuringud näitavad, et töötajad, kellel on võimalus pidevalt õppida ja areneda, eriti juhul, kui tööandja seda teadlikult toetab ja loob õppimiseks ka aega, on motiveeritumad, pühendunumad ning panustavad oma igapäevatöös rohkem, mis toob kasu ka organisatsiooni tulemustele,” selgitab Seliste Levoro lähenemist. Uudne mudel ei eelda mitmepäevaseid koolitusi ega töötajate töölt eemalolekut, sest õppimine toimub väikeste sammudena ja on otseselt seotud päriseluliste olukordadega, mis omakorda suurendab õpitu rakendumist ja väärtust ettevõtte jaoks. Rahvusvaheline ambitsioon Kuigi Levoro Academy on loodud Eestis, ei ole selle sihtturg vaid kohalik. Platvormi arendamisel on arvesse võetud rahvusvaheliste meeskondade ja erinevate kultuuriruumide eripärasid. Täiskasvanute õppimise põhiprobleemid – ajapuudus, vaimne ülekoormus ja hirm, et õppimine nõuab liiga palju ressurssi, on platvormi loojate sõnul universaalsed ning ei sõltu riigist ega sektorist. Levoro Academy platvormi ambitsioon on pakkuda täiskasvanutele õppimisviisi, mis ei nõua elukorralduse ümbertegemist, kuid toetab samal ajal pikaajalist kohanemisvõimet, enesejuhtimist ja tööelu jätkusuutlikkust.
Star FM — FOTO: Külli Rummel Eesti elu Kes võtab võidu? „Rooside sõjas“ lähevad vastamisi Star FM ja Sky Plus
Liis Lemsalu — FOTO: Külli Rummel Lahedat lugemist Liis Lemsalu ja villemdrillemi ühislugu „KIRSS“ ootab su kõrvu
"Naabrist parem" maja — FOTO: Kalev Lilleorg Eesti elu Saates „Naabrist parem“ valmisid köögid ning suhted muutusid pingeliseks
Telesaade Buduaar — FOTO: Erakogu Telesaade Buduaar Buduaar – kevadised ilutrendid ja naiste heaolu eri