Eksperdid kogunevad Tallinna arutlema tootedisaini tuleviku üle

Tänavuse konverentsi fookuses on tootedisaini muutuv roll maailmas, kus tehnoloogia areneb kiiresti, tehisintellekt avab uusi võimalusi, materjalid muutuvad aina uuenduslikumaks ning kasvab vajadus kestlike lahenduste järele. Arutletakse selle üle, kuidas luua intelligentsemaid, vastupidavamaid ja inimkesksemaid tooteid ning milline on disaineri vastutus nende kujundamisel, et disain looks pikaajalist väärtust, mitte üksnes rohkem tarbimist.

“Tootedisain seisab täna otsustavas hetkes. Meil on uued materjalid, uued tehnoloogiad ja uued ootused, kuid samal ajal ka üha selgem vastutus planeedi ja inimeste ees. Selle konverentsi eesmärk on tuua kokku mõtlejad, kes kujundavad homset, ning avada aus arutelu selle üle, mida me peaksime looma ja miks see tegelikult oluline on. Disain ei ole pelgalt vorm või funktsioon, see on kultuur, suhtumine ja võime luua väärtust, mis kestab,” kommenteeris Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.

Tehisintellekti areng muudab disainiprotsessi, tuues kaasa senisest rohkem võimalusi ja suurema hulga ideid, mille vahel valida. Briti disainer Richard Hall rõhutab, et suurem valik ei tähenda automaatselt paremat tulemust. “AI on katalüsaator, mitte disainiotsuste ainus suunaja. Disaineritena on meie vastutus mõista, hinnata ja suunata, milline näeb välja hea disain.”

Konverentsi üks olulisi telgi on ka jätkusuutlikkus ja küsimus, kuidas kujundada tooteid, mis kestavad kauem ja vajavad vähem ressursse. Saksa disainiekspert ja Vitra asepresident Jaume Domenech, kes esineb teemal “Sustainability by Design: The Beauty of Responsibility in Vitra’s Vision for the Future”, leiab, et tulevik ei pruugi tähendada suuremat hulka uusi tooteid, vaid paremini läbimõeldud ja kohanemisvõimelisemaid lahendusi. “Tooted peavad aja jooksul muutuma: komponente saab asendada, materjale taaskasutada, funktsioone kohandada. See tähendab, et disainerid peavad üha enam mõtlema süsteemidele ja toodete elutsüklile, mitte ainult valmistoodetele,” leiab Domenech.

Tehisintellekti mõju ei piirdu ainult uute tööriistade kasutuselevõtuga, vaid puudutab ka seda, kuidas hinnata ja valida järjest kasvava hulga võimalike lahenduste vahel. “Tehisintellekt on ideede genereerimise hinna miinimumini viinud, mistõttu nende hulk on plahvatuslikult kasvanud. Kuid rohkus ei võrdu headusega. Parem disain sünnib siis, kui eelnevalt loome sellele inimmõistuse abil eetilised ja kriitilised raamid, tasakaalustades kiiruse kvaliteediga,” ütleb Ameerika disainivisionäär Srini R. Srinivasan. Tehnoloogiliste võimaluste laienedes muutub üha olulisemaks küsimus, millist rolli disainer tulevikus üldse täidab. „Kõige suurem muutus puudutab disaineri rolli: ta on üha vähem vormi andja ja aina rohkem süsteemide orkestreerija, kes töötab koos tehisintellekti kui koostööpartneriga. Üks asi aga ei muutu: hea disain algab endiselt empaatiast,” arutleb Srini.

Seda arvamust toetab ka Norra disainistrateeg ja ettevõtja Hallgrim Sagen. „Tehisintellekt on üks peamisi jõude, mis toob strateegia ja prototüübi üksteisele palju lähemale. See, mis varem võttis kuid – analüüs, idee ja prototüüp –, võib nüüd sündida mõne päevaga. See on ühtaegu võimalus ja risk: katsetada saab kiiremini ja odavamalt, kuid seda olulisem on enne alustamist paika saada õige strateegiline suund. Sest AI abil saab väga kiiresti valmis ehitada ka täiesti vale asja. Kiirus ilma suunata tähendab lihtsalt kiiremat ebaõnnestumist,“ räägib ta.

Konverentsil astuvad lisaks veel üles disainerid ja disainieksperdid Luke Pearson Ühendkuningriigist, Jean-Louis Frechin Prantsusmaalt, Ilkka Suppanen Soomest ja Jenny Nordberg Rootsist. Eestit esindab disainer ja ettevõtja Siim Karro.

Rahvusvahelist Disainiöö festivali toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn. Festivali pidevalt täieneva programmiga saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus: www.disainioo.ee.