Eesti elu

Sügiseti räägitakse tihti sellest, et inimesed tulevad suvilatest koju ja jätavad oma lemmikloomad sinna surema. Minu meelest ei ole see üldse nii suur probleem kui probleem vanavanematega, keda samuti lapsed surema jätavad. Üksinduse kätte.    Kordades rohkem kui on üksinduse ja nälja käes kannatavaid kasse ja koeri, on meie riigis vanaemasid ja vanaisasid, kes lihtsalt surevad maha üksindusest. Neil on laual toit ja pea kohal katus, aga puudub armastav perekond. Lapsed, kes on kunagi olnud nende elu kõige tähtsam osa, on nad lihtsalt ära unustanud. Mul on selles osas üks lugu rääkida. Ma loodan, et leiate aega lugeda ja märgata […]

Eriarvamused laste arvust võivad suhtes tuliseid emotsioone tekitada. Eelmisel nädalal ilmus Buduaaris artikkel, kus anonüümseks jääda sooviv naine pöördus ajakirja The Guardian poole ja palus nõu, mida teha olukorras, kus mees soovib teist last võimalikult ruttu saada, kuid naine mitte. Buduaari toimetusse saabus seepeale lugejakiri, kus 27-aastane Kristi pajatas enda kogemusest. Lisaks palusime kommentaare veel mõnelt lugejalt, kes on olnud sarnases olukorras.  Ta otsis endale teise naise “Mu kallimale olid alati lapsed meeldinud, kuid mulle mitte. Algul ta soostus mu tingimusega, et meie perre põngerjaid ei tule, kuid mida rohkem aeg edasi läks, seda enam hakkas ta mulle last peale […]

Igaühel meist on oma motod ja mantrad, mille järgi me elame, kuid mõnikord leiame selle otsitud tarkusetera hoopis kellegi teise jutust. Seekord palusime oma elutõed ritta seada lauljanna Marju Länikul.