“SEE PIDI OLEMA mu elu õnnelikuim päev, kuniks mees mind altari ette maha jättis!”

"Seisin tol päeval kaunites kingades, uhkes kleidis ning ilusa meigiga altari ees ja tundsin, et olen maailma kõige õnnelikum naine. Kohe-kohe pidi meist saama ametlikult mees ja naine. Kui ma vaid oleksin teadnud, mis mind hetk hiljem ees ootab," kirjutab Maria. 

Ta jätkab. "Seisime altari ees ning mees vaatas mulle armastavalt ja naeratusega otsa. Kui tseremoonia läbiviija küsis mehelt, kas ta tahab mind naiseks võtta, mees kohmetus, vaatas põrandale ja sosistas, et ta ei suuda seda teha. Ta praktiliselt põgenes altari eest ja mina olin šokis. Minu ema, kes hoidis süles meie väikest last, tõusis üles ja karjus mehele järele, et lööb ta selle eest maha. 

Kõik oli nii sassis, ma olin vihane, pettunud ja ei suutnud ennast liigutada. Mu nägu oli häbist punane, sest kogu meie suguvõsa oli kohal. Olime seda päeva nii kaua planeerinud. Keegi külalistest käskis inimestel mehele järgi minna, aga ma keelasin seda teha. Ma ei tahtnud, et keegi ta sunniviisiliselt tagasi tooks ja käsiks minuga abielluda. 

Järgmised päevad möödusid minu jaoks nagu udu sees. Olin mitu päeva oma õe juures, sest ma ei suutnud koju minna. Laps oli minu vanemate hoole all, sest ma ei jaksanud tema eest hoolitseda. Suutsin vaevu liikuda või süüa. Ma ei võtnud mehega ühendust, ma ei suutnud seda teha. Arvasin, et kui ta soovib kirjutab ta ise mulle, sest tema mind ju altari ette maha jättis. 

Ta ei teinud seda aga nii nagu ma arvasin. Kui läksin meie ühisesse kodusse tagasi, olid kõik tema asjad kadunud. Ta oli minimalist, kuid ma sain kohe aru, et teda ei ole enam. Üritasin otsida märke selle kohta, et ta on üldse minuga sama katuse all elanud, kuid ma ei leidnud midagi. Ta oli kõik enda asjad kaasa võtnud. 

Nädal hiljem see juhtus. Ta kirjutas mu õele, et tal on väga kahju. Ta soovib, et ma oleksin õnnelik ja tema pole minu jaoks see õige. Kolm kuud hiljem tabas mind aga veelgi suurem šokk. Nimelt muutis ta oma Facebooki staatuse vallalisest suhtes olevaks. Kas tõesti leidis ta uue naise nii ruttu? Või oligi see naine põhjus, miks ta minuga enam abielluda ei tahtnud? Ma ilmselt ei saa neile küsimustele kunagi vastust. 

Kõige rohkem on mul kahju aga meie lapsest. Ta sooviks nii väga oma isa näha, kuid too pole lapse vastu üldse huvi üles näidanud. Ma ei tea, mida ma talle ütlen, kui laps suuremaks kasvab või isa meile kogemata kuskil poes vastu kõnnib. See on lihtsalt nii julm."

Buduaarile Maria (nimi muudetud)