Aastal 2026 saadab raadio meid autos, tööl või koduste tegemiste taustal ning ühe nupuvajutusega saab valida kümnete kanalite ja saadete vahel. Sada aastat tagasi oli raadioaparaadi jõudmine koju aga sündmus, mis võis tuua ühe laua ümber kokku palju rohkem inimesi kui ainult selle maja elanikud. Kui raadio oli olemas mõnes jõukamas talus, võis seda kuulama tulla koguni terve küla. Just selliste lugude kaudu vaatab Eesti ringhäälingu esimesele sajandile tagasi Tallinna Teletorni näitus „Siin Tallinn: sajand eetris“. Näituse kuraator ja Tallinna Teletorni juhatuse liige Kertu Saks rääkis 18. augustil Raadio Star FM-i hommikuprogrammis, et sajanditagust raadiot ei saa vaadata üksnes tehnoloogilise leiutisena – see muutis ka seda, kuidas inimesed said infot, kuulasid muusikat ja maailmaga ühenduses olid. 1928. aastaks oli Eestis juba ligikaudu 2000 raadiot, kuid esimestel aastatel ei olnud aparaat veel sugugi iga pere igapäevane tarbeese. Selle omamine rääkis midagi ka kodu jõukusest ning raadiole anti sageli sama oluline koht nagu teistele kõige väärtuslikumatele esemetele. „Raadiod olid tõeliselt kaunid ja kui sul see kodus oli, siis oli see kindlasti asi, mille üle uhkust tunda. Kui fotograaf tuli koju pilti tegema, tõsteti raadio sageli lauale, et see ka fotole jääks – see oli omamoodi staatuse sümbol,“ kirjeldab Saks. Aparaatidel olid isegi oma nimed. Saks toob näidetena välja Kadri, Menueti, Vikerlase ja Mareti ning meenutab, et inimesed teadsid oma raadio nime väga hästi. 1930. aastateks hakkasid raadiod juba rohkematesse kodudesse jõudma ja muutusid tasapisi tavaliseks osaks igapäevaelust. Sajand tagasi mängiti ka muusikat otse-eetris Raadio kuulamise kõrval oli hoopis teistsugune ka raadio tegemine. Eesti esimesed regulaarsed raadioprogrammid läksid eetrisse 18. detsembril 1926. aastal ning Saks märgib, et Eesti alustas ringhäälinguga Euroopa teiste riikidega üsna samas tempos. Tänase salvestustehnika ja digitaalse stuudio asemel tuli esimestel aastatel praktiliselt kõik kuulajani otse. Kui saates oli ette nähtud muusika, pidid muusikud ise stuudios kohal olema. „Alguses ei olnud võimalik midagi salvestada. Uudised loeti otse eetrisse ning muusikud mängisid stuudios. Ka ERSO eelkäija oli väike ansambel, kes esines juba esimeses Eesti raadiosaates,“ räägib Saks. Alles 1930. aastatel hakkasid levima võimalused heli plaatidele salvestada ning see tõi raadiotegemisse suure muutuse. „Seni oli kõik otse-eetris.“ Sajanditagune raadio oli korraga nii tehniline uuendus kui ka täiesti uus viis maailma koju tuua. Uudiste kuulamiseks ei pidanud enam ootama järgmist ajalehte ning muusika jõudis inimesteni ka siis, kui kontserdile endale minna polnud võimalik. Vanad raadiod jutustavad oma aja elust Teletorni näitusel saab seda muutust jälgida esemete kaudu, mis omal ajal Eesti ja Euroopa kodudes seisid. Väljas on nii 1920. ja 1930. aastate Eesti toodangut kui ka erinevates Euroopa riikides valmistatud raadioid, nende seas Marconi aparaate. „Paljud neist on tõelised disainiiludused,“ kirjeldab Saks. Näitusel on oluline koht inimestel, kes uue meediumi käima panid, selle näo kujundasid ja aastakümnete jooksul kuulajate ning hiljem vaatajate igapäevaellu jõudsid. Raadio algusaastatest on esile toodud näiteks Felix Moori ja Fred Olbrei lood, kuid ringhäälingu ajalugu jätkub näitusel televisiooniga. Juba Teletorni sisenemistunnelis ootab külastajaid seitsme aastakümne Eesti teledaamidele pühendatud väljapanek. „Ringhääling ei ole ainult raadio, vaid ka televisioon. Meile oli oluline tuua tehnika kõrval välja persoonide lood – need inimesed, kes seda ajalugu on loonud.“ Teletorn mängib olulist rolli Eesti sidetaristus Ajaloonäituse paiknemine just Teletornis loob seose ka tänapäevaga. Teletorn ei ole üksnes koht, kus saab meenutada Eesti raadio ja televisiooni varasemaid kümnendeid, vaid täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti sidetaristus. FM-raadio, vabalevitelevisioon ja mobiilside sõltuvad ka praegu taristust, mille osa Teletorn on. Saks rõhutab, et torni strateegiline tähtsus pole kadunud ning 2026. aastal, mil Eesti tähistab taasiseseisvumise 35. aastapäeva, tasub meenutada ka 1991. aasta augustit. „Me kõik mäletame, kuidas Teletorni kaitsti. Täna tuleks seda samamoodi kaitsta, sest torn on jätkuvalt strateegiliselt oluline – nii raadio, televisiooni kui ka mobiilside jaoks.“ Tallinna Teletorni näitus „Siin Tallinn: sajand eetris“ jääb avatuks 2026. aasta lõpuni.
GoTürkiye sihtkohtade tutvustusüritus — FOTO: GoTürkiye Lahedat lugemist Eesti turismispetsialistid kohtusid Tallinnas Türgi turismisektori esindajatega
Padjaklubi Hispaanias — FOTO: All Media Eesti Eesti elu Legendid on tagasi! Kristel Aaslaid teab, miks „Padjaklubi Hispaanias“ on kuum vaatamine!
„Woman Unknown“ — FOTO: Nafta Films Lahedat lugemist Nafta Filmsi kaastoodetud „Woman Unknown“ esilinastus Veneetsia filmifestivali põhivõistlusprogrammis
Monika Kuzmina, Edvin-Erik Kibus, Olesija Saue — FOTO: Virko Veskoja Nipinurk 6 asja, mida iga naine võiks võitlusspordist õppida