Reklaam sulgub sekundi pärast

STAR FM! Pille Lill: kui me kultuurist ei räägi, siis ei kuule sellest ka järgmine põlvkond

Pille Lill
Pille Lill — FOTO: Joosep Ints

Ooperilaulja, kultuuriedendaja ja poliitik Pille Lill usub, et igaüks meist saab panustada Eesti kultuuri säilimisse, isegi siis, kui me ise lavale ei astu. “Me peame kultuurist rohkem ja üleüldiselt kasutama rohkem sõna “kultuur”,” rääkis Lill raadio Star FM hommikuprogrammis.

Kultuuriteemalise jutuajamise keskmes oli Pille Lille suur südameasi – Eesti klassikaline muusika. Ta rõhutas, et kuigi meil on nii andekaid muusikuid, tantsijaid ja dirigente, on nende töö ja pühendumus sageli alaväärtustatud. “Kui me räägime tipptegijatest, nagu ooperilauljad või balletitantsijad, siis nende palgad on häbiväärselt madalad. See ei ole lihtsalt jätkusuutlik,” sõnas ta.

Tema sõnul ei saa me loota üksnes inimeste entusiasmile. “Noored ei saa enam töötada tasuta – neil on pered, arved, elu. See aeg, kus kõik käis õhinapõhiselt, on möödas,” ütles Lill. See on ka üks põhjustest, miks Lill on loonud omanimelise Muusikute Fondi, mis toetab andekaid kodumaa muusikatalente. “Iga rahasumma vajab ülesannet. Kui toetame suurinstitutsioone, võiksime seejuures ka täpsustada, et osa rahast peab minema meie artistidele.”

Lill usub, et kultuuri väärtustamine ei alga eelarvetest, vaid eelkõige suhtumisest. “Kui näiteks raadios räägitakse kultuurist või lastakse mõnda klassikalist muusikapala, siis võib seda kuulda laps mõnest väiksemast Eesti maapaigast. See võib olla esimene kord, kui temas tärkab huvi kultuuri vastu. Sellepärast on meil kõigil kultuuri säilimise osas suur vastutus,” kõneles Lill.

Lisaks kultuurile peab Lill väga oluliseks eesti keele hoidmist ja puhast kõnepruuki. “Mingil hetkel sain aru, et teatud sõnade kasutamine, näiteks mõne negatiivse vandesõna kasutamine, tõmbabki elu juurde rohkem kaost. Ma hakkasin teadlikult puhastama oma keelt ja asendasin need sõnad armastuse, valguse ja ilusamate sõnadega.” Seda, et inglise keele pealetulek eesti keelt hävitama hakkab, Lill aga ei usu. “Mulle tundub, et Eesti noored on tänapäeval niivõrd eestimeelsed ja väärtustavad oma maad ja eesti keelt väga. Meie noored armastavad oma maad, aga samas on nad täna ka väga avatud,” tõdeb Lill.