INGRID MARGUS paljastas, mis on tema ja Martin Saare kestvalt õnneliku suhte saladus

Kohtume päeval, mil Vabal Laval esietendub Valgevene revolutsiooni sündmusi kajastav „Error 403“. „Meil on lava taga kananahk ihul ja õhus on ärevust, sest see on nii päris lugu, nii ligidal ja värske. Me ei mõtle oma siinses argipäevas pidevalt sellele, mis Valgevenes toimub või mida seal korraldatakse, kuid etendust mängides võib füüsiliselt tajuda hingekesi, kes on seal oma vabaduse eest võidelnud, oma elu kaotanud või maa pealt kadunud,“ jagab Ingrid sügavaid emotsioone. „Error 403“ on Valgevene Vaba Teatri asutaja Nikolai Halezini kirjutatud näidend Valgevene revolutsiooni esimesest dokumenteeritud ohvrist Aljaksandr Taraikovskist, kes hukkus pärast võltsitud presidendivalimisi alanud massiprotestil eelmise aasta augustis.(toim)  Kui publik saab kõnealust lavastust uuesti kaema minna sügisel, on selge, et emotsioonid saadavad Ingridit veel pikalt. See on näitlejatöö võlu ja valu – saab läbi elada palju erinevaid elusid ja tajuda, millise energia pealt keegi töötab. Ent lihtne on end ametinimesse ära kaotada. „Kui projekte ei ole, jääb inimene ju ikka alles. Et kes mina siis olen? Olen inimesena hästi liikuv. Mulle meeldib, kui puhuvad uued tuuled ja ma ei suuda pikalt ühe koha peal püsida. Eks lõpuks on see ju ainus kindel asi – et kõik pidevalt muutub.“ [caption id="attachment_3105186" align="alignnone" width="1066"] Foto: Toomas Volkmann[/caption] Usalda Ingrid usub, et asjadel, mis on meie juurde teel, tuleb lubada juhtuda. „Muredega on muidugi keeruline, aga siis tuleb mõistusega tööd teha ja hoiduda oma energia kinni panemisest.“ Küsin vahele, kas ta peab silmas elu usaldamist. „Jaa, see on nii tähtis! Usaldada, et oleme hoitud ja võtta vastu imed, mida maailm pakub.“ Naine püüab ka ise märgata rohkem ilu ja kõike head meie ümber, et olla puhtas armastuse seisundis, ka halli ilma ja vihmasajuga. „Eesti on ideaalne paik, et praktiseerida rahulolu iseendas – nii, et väljaspool toimuv meid nõnda palju ei mõjutaks. Teadmine, et oled õiges kohas, annab palju positiivset energiat, mille pealt on hea tegutseda. Muidugi ei ole see alati lihtne, eriti kui päike kaks nädalat ei paista, aga pidev õppimine on üks elu ülesannetest.“ Ingrid teab, et on okei proovida erinevaid asju, sest vahel võivad need kaarega õigesse kohta viia. Nii sai temast ka näitleja. „Minu unistus oli minna õppima tantsujuhtimist, aga jäin täpselt joone alla. Olles tegelenud pikalt võistlustantsuga, mäletan, kuidas istusin Tallinna Ülikooli taga mere ääres kivi peal ja nutsin. Helistasin emale, et mis minust üldse saab… See oli ilmselt minu esimene suurem läbikukkumine, aga alles hiljem punkte ühendades sain aru, miks nii pidi minema. Kui midagi oleks läinud teisiti, ei oleks ma täna siin.“ Tartu tüdrukuna ihkas ta siiski Tallinnasse ülikooli ja valis hoopis filosoofia. Õpingute ajal sattus aga Reet Paaveli juhendatud tudengitruppi ja sealt tekkis äratundmine. „Meil oli lavastus „Limbo“, kus erinevate sõltuvustega naised liikusid ühest vormist teise. Vahepeal oli talvevaheaeg ja India reis, kuhu olin teksti kaasa võtnud. Avastasin, kui äge see on! Näitlemine äratas minus nii palju energiat ja jõudu, et sain aru, et tahan sellega tegeleda.“ Leia vägi Ka tants ise ei ole Ingridi elust kadunud, vaid omandanud veelgi suurema jõu. „Tunnen, et minu vägi tuleb välja siis, kui ma tantsin ja liigun. Seda nii etendustes kui kodus. Panen lihtsalt muusika mängima või Martin (Ingridi elukaaslane kunstnik Martin Saar – toim) mängib klaverit. Mulle meeldib mõte tantsimisest läbi elu kerguse ja rõõmuga. Kõik ei pea olema raske, kuigi sügaval meie geneetilises koodis on teadmine, et tee tööd ja siis… Justkui ei saaks õige asi kergesti tulla. Usun, et on aeg seda arvamust muuta ja teha nihe.“ Kõik ei pea olema raske, kuigi sügaval meie geneetilises koodis on teadmine, et tee tööd ja siis… Õiges voolamises on lihtsam ka iseenda soove kuulata ja mitte lasta naiselikul energial kiires tempos kaduma minna. „Arvan, et saame olla nii naiselikud, kui naiselikud laseme endal olla. Seda ei piira keegi peale meie endi.“ Ingrid soovitab rattas olles võtta endale tegevuste vahel 10–15 minutit pausi, et endalt küsida, kas need asjad teevad ka päriselt rõõmu. Kui heaolu allikas on kaduma läinud, tasub meenutada, millised tegevused lapsepõlves rõõmu tõid. Tema näiteks korraldas koos sugulastega maal vanaema juures vanematele etteasteid. Ta armastas organiseerida mänge ja koosolemisi ning pole seda südikust ka täna kaotanud. [caption id="attachment_3105183" align="alignnone" width="1074"] Foto: Toomas Volkmann[/caption] Tegutse Julge suhtlemine viis Ingridi kokku näiteks tema praeguse agendiga. „Märkasin teda ja kirjutasin, seejärel sõitsin kohtumiseks Helsingisse ja vestlesime. Püüan käituda nii, et ei oleks valehäbi ja et me ei teeks ennast pisemaks, kui me tegelikult oleme. See juhtub väga lihtsalt. Ometi ei ole ju halvakspandav, kui sa ennast väärtustad ja kellegagi ühendust võtad. Eestlased on nii tagasihoidlikud ja harjunud mõtteviisiga „ära ütle kellelegi, mis sa tahad“, aga nii võib rongist maha jääda. Pigem julgeda kirjutada, et „olen siin“. Kõige halvem, mis saab juhtuda, on see, et sind ei märgata.“ Püüan käituda nii, et me ei teeks ennast pisemaks, kui me tegelikult oleme. Ingrid on tänulik, et agendisüsteem, mis avab uksed rahvusvahelisele karjäärile, hakkab ka Eestis üha rohkem jalgu alla saama, viidates Eesti Näitlejate Liidu ja PÖFF-i tänuväärsele tööle. „Näitlejate jaoks on väga oluline, et keegi neid esindaks, õiguste eest seisaks ja aitaks ka õigete inimestega kohtuda. Üksinda ei tee selles maailmas väga midagi, sest pearolle kindlasti castinguportaalide kaudu ei jagata. Agentide süsteem annab filmitootjatele kindlustunde, et näitlejad on professionaalid, kes ilmuvad õigeaegselt kohale ja teavad, mida teevad.“ Enesekindlust ja julgust küsida õpetas Ingridile pooleaastane tudeerimine New Yorgi Lee Strasbergi Teatri- ja Filmiinstituudis. „Meil oli väga kihvt Argentiina päritolu õppejõud, kes süstis julgust, et endast tuleb märku anda. See on ka mõistetav, sest konkurents seal on meeletu.“ Elu New Yorgis lisas ka iseseisvust ja pani proovile tasakaalu säilitamise. „Suurlinna energia on nii võimas, et haarab sind endasse. Tuleb vaadata, kuidas oma keset hoida ja selle möllu keskel meeles pidada, kes ma olen ja mida tahan.“ Huvi välismaal ennast täiendada tekkis juba lavakunstikooli ajal, kui koos kursusega Londonis Erasmuse praktikal käidi. „Seal olles mõtlesin, kui kihvt oleks sellist asja veel teha. Õppimine äratab uuesti ellu, annab särtsu juurde ja avab hoopis teistsuguse tahu.“ [caption id="attachment_3105184" align="alignnone" width="624"] Foto: Toomas Volkmann[/caption] On põnev väljakutse olla oma tegelase psühholoog ja advokaat ning teda hukka mõistmata leida põhjuseid, miks ta nii käitub. Mahukas kogemustepagas tuleb näitlejatöös ainult kasuks. Ingrid, kellel on õnnestunud mängida nii teatris, filmides kui sarjades, teab, et rolli puhul on kõige olulisem ennast mitte ära kaotada. „Sa kehastud küll kellekski teiseks, aga teed seda endas sarnaseid jooni otsides. On põnev väljakutse olla oma tegelase psühholoog ja advokaat ning teda hukka mõistmata leida põhjuseid, miks ta nii käitub. Pidin päris palju maadlema, et saada sotti Susanna tegelaskujust, keda kehastasin VAT teatri lavastuses „Juudit“. Ta oli eriti rebel ja raju, võitles kõige vastu. Tema muusika oli kindlasti heavy metal,“ muigab näitlejanna, reetes saladuse, kuidas muusika või parfüümid aitavad rolli sisse elada. Viimati soovitas üks tuttav tal enne etendust vürtse ja pipraid süüa, et tegelaskuju äkilisust esile tuua. Soove tuleb manifesteerida, aga kui töö ukse peale koputab, tuleb uks ise lahti teha. Sel suvel mängib Ingrid lavastuses „Praegu pole aeg armastamiseks“ ja Kalmer Tennosaare elust kõnelevas muusikalis „Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu“, mis esietendus möödunud aastal. Just viimase tõttu otsustas ta oma ammusele hirmule vastu seista ja uuesti lauluõpetaja juurde minna. „Usun küll, et soove tuleb manifesteerida, aga kui töö ukse peale koputab, tuleb uks ise lahti teha.“ Ta soovitab teistelgi tegeleda asjadega, mis tekitavad hirmu ja imetlust ning avardada oma piire. „Oleme täpselt nii piiratud, kui laseme endal olla. Oleme tegelikult loojad, aga kui anname vastutuse ära, siis me ei saa luua.“ Tunneta Eks tasakaalu leidmine osutub vahel ka Ingridi jaoks keeruliseks. Eriti siis, kui kõik tööprojektid korraga läbi saavad – öö läbi kestvad sarjavõtted, esietendused, teatriprojektid, filmiasjad ja äkitselt saabub täielik vaikus. „Sellel hetkel, kui kõik on tehtud, ei saa ma aru, kes ja kus ma olen. Esimesel päeval kõnnin tavaliselt kodus ringi ja ei oska midagi teha. Martin juba teab, et „selge, esimene päev,“ ütleb ta muiates. Tema ja Martini õnneliku suhte saladus on kuulamine ja tunnetamine. „Naistena tahaksime enamasti ise rääkida, aga vahepeal on vaja kaaslane lihtsalt ära kuulata. Oluline on ka ühine kvaliteetaeg, teineteise tunnetamine ja mõistmine – kas partneril on vaja lähedust või ruumi. Vajadusel tuleb ka endale osata ruumi võtta.“ Tasakaalu leidmisel on alati abiks loodusesse minek. See maandab. Väga naudib Ingrid ka kohtumisi sõpradega. „Koroonaaeg on näidanud, kui oluline on sõpruskond – oma grupp, kellega mõelda ja tegutseda. Tegime hiljuti koos näiteks dreamboarde, mis on vahva unistamisülesanne ja tõstab argirutiinist välja.“ Erilisi kohtumisi pakuvad ka raamatud. Eriti köidavad teda ajaloolised teosed, mis kõnelevad päris inimestest. Vahel tuleb enda jaoks jõuga aega võtta Ingrid toetab mõtet, et praegu on usaldamise ja otsimise aeg. Vanad süsteemid on aja ära elanud ja käes on aeg muutusteks. Ka Andrus Kivirähki kirjutatud „Juuditi“ lavastuses tõuseb teema teravalt esile. „Juuditis on kaks tulihingelist noort naist, kes tunnevad muret maailma pärast. Nad ütlevad, et on viimane aeg tegutseda.“ Sarnaselt maailma muutmisele, tuleb tegutseda ka enda heaolu nimel. „Kui oled ummikus, julge küsida abi, kuid ära unusta end hellitada ja hoida, sest kõik algab meist endist. Kui meil on hästi, on ka ümberringi paremini. Vahel tuleb enda jaoks jõuga aega võtta.“ Usalduse õppimiseks jagab Ingrid lihtsat trikki, mida hea tuttav talle õpetas: mõtle välja soov ja lase see kohe lahti. See toimib.